Jõhvi südalinn muutub suvel suureks ehitustandriks

Selline hakkab plaanide kohaselt juba järgmisel aastal välja nägema Keskväljak, mille oluliseks elemendiks saavad seest valgustatud jõhvikakujulised istmed. Foto: Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal

Seoses Jõhvi liiklussõlme ümberehituse hoogustumise ning promenaadi kolmanda etapi ehituse algusega muutub Jõhvi südalinn tõenäoliselt juba sel kevadsuvel hiiglaslikuks ehitustandriks, mis teeb siin liikumise ja liiklemise keerulisemaks.

Möödunud aasta lõpuks kuulutas Jõhvi vallavalitsus välja promenaadi 3. etapi ehitushanke, mille pakkumised avatakse 23. jaanuaril. See promenaadi mahukaim osa näeb ette jalakäijate ja kergliiklustee ehitust maavalitsuse hoonest kuni kontserdimajani, hõlmates ka raudteealuse tunneli rajamist.

"Eeldan, et suudame lume sulamise ajaks niikaugele saada, et promenaadi ehitus võib alata," ütles Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar, lisades, et siiani oli hanke ettevalmistamisel kõige keerulisem saada kooskõlastusi Eesti Raudteelt. Võhmari arvates tekib raudteega ka ehituse ajal kõige rohkem tõrkeid, sest teatud etappidel on hädavajalik raudteeliiklus katkestada.

Liiklemine ebamugav, ent võimalik

Vallavanema sõnul põhjustab viadukti ja promenaadi samaaegne intensiivne ehitus südalinnas liikluses kindlasti ebamugavusi, ent vald garanteerib siiski, et kesklinnas saab liiklemine võimalik olema kogu ehituse aja. "Lihtsalt see saab olema ebamugavam ning inimesi tuleb hakata teavitama ümberkorraldustest," rääkis Võhmar. Ta lisas, et selliste suuremahuliste tööde üheaegsel toimumisel on kõige olulisem, et kõik laabuks plaanipäraselt. "Tähtis on, et midagi ei läheks nihkesse, nagu juhtus Jaama tänavas, kus seetõttu lõpuks tööde lõpetamine venis oluliselt pikemaks, kui ette nähtud," rääkis Võhmar.

Ta tõi promenaadi puhul näiteks asjaolu, et kui projekt näeb ette, et Narva maantee sõidukiliiklusele avatud osa lõpeb tulevikus Keskväljaku parkla juures ära ning edasi tuleb jalakäijate tsoon, siis neid töid ei saa tegema hakata enne, kui on valminud raudteega paralleelselt kulgev Raudtee tänava ning viadukti alt Kooli tänavale viiv läbimurre.

Jõhvi liiklussõlme ehitavate Teede Rev-2 ja OÜ Tilts objekti projektijuht Argo Kotsar ütles, et kogu liiklussõlme ehituse aja säilib raudteeülene liiklus sillal. Esialgu vanal viaduktil, hiljem, kui ehitatakse valmis üks pool uuest, lastakse liiklus sellele ning vana sild lammutatakse, seejärel ehitatakse teine pool uuest sillast. Mõlemad uue silla pooled kulgevad paralleelselt teineteisest eraldi.

Viadukti varingut karta pole

Kotsari sõnul suletakse tööde käigus viadukti ümbruse tänavaid, ent siis lahendatakse need teesulud ümbersõitudega. "Tööde maht on väga suur, sest nende käigus ei vahetata välja ainult vana viadukt, vaid ka vee- ja kanalisatsioonivõrk. Näeme ette ka vähemalt kahe bussipeatuse ajutist nihutamist teise kohta."

Kotsari sõnul on ka ehitajateni jõudnud signaale, justkui poleks praegu liiklusega ühel ajal toimuv viadukti lammutamine turvaline. Sellega seoses teatas ühel päeval kohalik taksojuht politseile, et viadukt on lammutamise käigus hakanud varisema ning sellel liiklemine on ohtlik. Ehitaja tegi aga asja kontrollima läinud politseinikele selgeks, et mingit ohtu pole. "Lihtsalt talade demonteerimise käigus tekib vibratsioon, mis võib tekitada kartusi. See tehnoloogia on ka projektis kajastatud ning mingit ohtu tegelikult pole," sõnas Kotsar.

Vastates küsimusele, kas silla demonteerimise käigus on ilmnenud üllatavaid asjaolusid, kuna mitmed eksperdid on aastate jooksul väitnud, et seda, mis seisus viadukt tegelikult on, saab teada alles siis, kui see lahti võetakse, ütles Kotsar, et üllatusi pole siiani olnud. "Võin öelda, et viadukt on kehvas seisus ning uue ehitus on hädavajalik, kuid midagi sellist, mida me enne ei teadnud, pole me tööde käigus avastanud," lisas ta.