Narva bastionid tehakse korda kohaliku ehituskiviga
26. jaanuar 2012, 11:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolm aastat tagasi Kadastiku lubjakivikarjääris kaevandada soovinud OÜ-le Viirma järjekindlalt "ei" öelnud Narva linnavolikogu otsustas mullu novembris kaevandamisega nõustuda, sest bastionide restaureerimiseks läheb vaja just kohalikku ehituskivi.
"Põhjus, miks linna seisukoht on muutunud: kolm aastat tagasi polnud linnal seda kivi vaja, aga nüüd saime Euroopa Liidust bastionide jaoks raha ja kivi on vaja," selgitas Narva linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti peaarhitekt Peeter Tambu.
Kadastiku karjäärist kaevandatud kivist on ehitatud nii Narva linnus, raekoda kui Victoria bastion. Nõukogude aja lõpus see karjäär konserveeriti, just selle mõttega, et tulevikus saaks veel maapõues olevat kivi kasutada kindlustuste rekonstrueerimisel.
"Kevadel algab Victoria bastioni rekonstrueerimine ja seoses sellega on linnal seda kivi üle mitmekümne aasta jälle vaja," ütles Tambu.
Kivi jääb linna
Linnavolikogu andis kaevandamisloale nõusoleku tingimusel, et kaevandatud maavara tohib kasutada eelkõige bastionide ja teiste Narva vanalinna objektide restaureerimiseks ning alles pärast nende tööde lõpetamist teistel eesmärkidel.
"Keskkonnaministeeriumi välja antud kaevandamisloas seda tingimust ei ole," tunnistas Peeter Tambu, et ministeerium ei saagi niisugust tingimust seada.
"Aumehelikud kokkulepped kehtivad lääne tsivilisatsioonis samamoodi nagu kirjalikud kokkulepped," pole tal kahtlust, et kaevandatav kivi linna jaoks kaduma võiks minna. "Liiatigi on tegemist inimesega, kes on kunagi sealsamas karjääris Hermanni kindluse jaoks kivi murdnud."
Arvestades sellega, kui väike on lubjakivivaru, mille kaevandamiseks luba on antud - 63 000 m³ -, sealt midagi üle ei jäägi.
"Paarile bastionile sellest piisab; kogu bastionide ringile kuluks sada tuhat kuupmeetrit," märkis Tambu.
Uuringuluba on OÜ-le Viirma antud märksa suuremale alale ning uuringu eesmärk on välja selgitada, kas ehituskivi leidub ka karjääri lõunaosas.
Teisest karjäärist killustikku
Peeter Tambu sõnul hakkab Narva volikogu lähikuudel arutama ka teise karjääriga seotud taotlust, millele on samuti varem korduvalt "ei" öeldud. Sedapuhku on jutt tee-ehituseks vajaliku killustiku tootmisest.
"Inimestel on hirm lõhketööde ees," ütles ta põhjuseks, miks volikogu pole seni nõustunud seal maa sihtotstarvet muutma, ehkki kaevandamisloa on ministeerium ASile Floccosa juba välja andnud. "Selles karjääris on kunagi kaevandatud küll, aga siis jäi see linnast kaugele."
Volikogus tuleb taotlus uuesti arutusele juhul, kui kaevandaja annab garantii, et seal lõhkamist ei toimu ning järgitakse kõiki keskkonnamõju hindamise aruandes esile toodud nõudeid tolmu vältimiseks ja vee ärajuhtimiseks.
"Niimoodi kaevandada pole seal sugugi võimatu," tuletas Tambu meelde, et enamik paekivi, millest Narva linna ajalooline osa on ehitatud, pärineb Joaorust. "Pole see Joaorg nii loodusliku tekkega ühti."