Riik asub põlevkivivaldade keskkonnatasusid ümber jagama

Ainsana võidab kavandatavatest muutustest Kohtla vald, kus Vanaküla karjääri sulgemise järel kaevandamistasu enam ei laeku ning tasandusfondi toetus tekkiva kaotuse hüvitab. Foto: Peeter Lilleväli

Rahandusministeerium tahab põlevkivivaldadele praeguse poole asemel alles jätta vaid viiendiku keskkonnatasudest: lisaks tasandusfondile pakutakse hüvitiseks kolmeaastast üleminekuperioodi ning lähtumist loodusvarade kasutamisõiguse 2011. a tegelikest tuludest.

Idee vähendada keskkonnatasudest põlevkivivaldadele laekuvat osa 50%-lt 20%-le pole uus - rahandusministeerium tuli sellega välja juba 2008. aastal.

"Siis taheti see vahe meilt lihtsalt ära võtta," mäletab Mäetaguse vallavanem Aivar Surva, et keskkonnaminister kutsus asja arutamiseks kokku komisjoni ning masuaegse vaikelu järel esitasid põlevkivivallad poolteist aastat tagasi oma ettepanekud. Nende kohaselt peaksid omavalitsused saama keskkonnatasudest endale 30%, kusjuures aluseks võetaks 2011. aasta määrad; keskkonnatasud jäetaks tasandusfondi arvestusest välja ning üleminekuaastatel kompenseeritaks kahanevalt tulude vahe.

"Nendele ettepanekutele pole me vastust saanud," tõdes Surva, et kuni rahandusminister Jürgen Ligi jaanuari lõpus keskkonnaministeeriumile esitatud ettepanekuni valitses taas vaikus.

Põlevkivivaldadele kindlustunnet

Rahandusminister on valdade ettepanekuid enamjaolt arvesse võtnud. Välja arvatud omavalitsustele laekuv osa, mis on soovitud 30% asemel 20%.

"Seaduse järgi peaksid omavalitsused praegu saama poole kaevandamisega seotud tuludest, aga tegelikkuses on see suhe umbes 64/36," ütles Sonda vallavanem Andrea Eiche. Põhjuseks tõsiasi, et seaduses on keskkonnatasude määrad fikseeritud 2009. aasta tasemel, sestsaati on need aga oluliselt tõusnud.

Rahandusministri ettepaneku kohaselt võetaks uue korra kohaselt aluseks 2011. aasta tasumäärad. "Küsimus on selles, kas jaotame 20 ja 80 tasusid uute määrade järgi või siis 30 ja 70 vanade järgi," ütles ta eile valitsuse pressikonverentsil. Tulude vähenemist põlevkivivallad tema sõnul kartma ei pea, pigem annab uus süsteem neile suurema kindlustunde, sest rahanduspoliitiliselt ei ole mõistlik kellelegi ühest allikast tulevate ebakindlate tuludega sõltuvust kuhjata.

Tasandusfond kaotust ei kata

Rahandusministeeriumi seisukoht on, et põlevkivivaldade jaoks on loodusvarade kasutusõiguse tasudest laekuvate tulude näol tegu olulise, kuid ebastabiilse sissetulekuga ning probleemiks on ka tasude laekumise prognooside kehv kvaliteet. Tasandusfondi toetusega valdade finantsstabiilsust tagada ei saa, sest praeguse tulubaasi struktuuri tõttu nad selle saamiseks ei kvalifitseeru.

Ka leiab ministeerium, et põlevkivivallad kulutavad keskkonnatasusid muule kui keskkonna parandamisele ning majanduslangus ei ole sundinud neid kulutusi vähendama.

"Ida-Viru maakond saab praegu tasandusfondi kogusummast umbes 30%. Kui ka põlevkivivallad hakkavad sealt toetust saama, suureneb Ida-Viru osakaal veelgi. Seega laekuvad tasandusfondi tagasi suunatavad summad vähemalt sama suures osas tagasi Ida-Virumaale," on kirjas rahandusministeeriumi ettepanekus.

"Ei ole ju nii, et võetakse kaheksalt omavalitsuselt raha ära ja jagatakse see 22 vahel," ei saa põlevkivivallad Aivar Surva sõnul tasandusfondist toetust samas suurusjärgus kui nad keskkonnatasudena kaotavad.

Läbirääkimised tulekul

"Tasandusfondist me tõenäoliselt arvestatavat lisa saama ei hakka, aga kui tuleb üleminekuperiood, siis see päästab Maidla valla august ära," on vallavolikogu esimees Enno Vinni kindel, et aastal 2016 suudab vald iseseisvalt hakkama saada. Seda juhul, kui omavalitsused hakkavad saama 30% keskkonnatasudest.

30 protsendist ei taha taganeda ka teised põlevkivivallad.

"Ametlikult pole keegi veel omavalitsuste poole pöördunud," nentis Surva, et praegu arutavad asja kaks ministeeriumi omavahel.

Jürgen Ligi toonitas, et midagi ei tehta jõuga ega ühepoolselt, vaid alustatakse läbirääkimisi.

Põlevkivivaldade juhid tulevad isekeskis kokku asja arutama juba esmaspäeval.