Maavalitsus küsib riigilt lisaraha bussiliiklusele

Kuigi 1. veebruarist pidanuks maakonnaliinidel olema uued riigi soetatud bussid, teenindatakse sõitjaid siiamaani vanade bussidega, mistõttu bussiliikluse toetamiseks kulub ka rohkem raha, kui oli ette nähtud. Foto: Peeter Lilleväli

Ida-Viru maavalitsus soovib riigilt selleks aastaks täiendavalt 765 000 eurot sihtotstarbelist toetust, et ära hoida bussiliikluse vähendamist maakonnaliinidel.

Eelmisel aastal eraldas riik Ida-Viru maavalitsusele bussiliikluse toetamiseks veidi üle kahe miljoni euro. Sellest pool läks omakorda Kohtla-Järve linnale, mille bussiliinid läbivad ka maapiirkondi, ja ülejäänu jagas maavalitsus kolme firma vahel, kes teenindavad maakonnaliine.

Pole busse ega toetusraha

Selleks aastaks eraldas majandusministeerium Ida-Virumaale bussiliikluse toetusraha vaid veidi üle 1,2 miljoni euro. Põhjuseks see, et alates 1. veebruarist pidanuks maakonnaliine teenindavad firmad saama riigilt tasuta oma käsutusse uued saastekvootide müügist soetatud bussid. Et busside soetamise ja amortisatsioonikulu firmad sel juhul enam ise kandma ei pea, siis vähenes loogiliselt ka toetussumma.

Ent raha vähendamisel ei osatud ette näha, et riigihange takerdub ja maavalitsusel ei õnnestu 1. veebruariks uute vedajafirmadega lepinguid sõlmida, ning praegu on ka selgusetu, kui palju selleks aega võib kuluda.

Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Ingmar Roos tõdeb maavalitsusele saadetud vastuses, et kuna maavalitsuse küsitud lisaraha 765 000 eurot ei ole riigieelarves ette nähtud, siis on olemas otsene oht teenuse osutamise katkemiseks 857 000 liinikilomeetri ulatuses. See moodustab ligemale kolmandiku Ida-Viru maakonnaliinide kogumahust.

Et liinivõrku pole võimalik hoobilt vähendada ja see nõuab omakorda lisaaega, siis alates juulist tuleks liine koomale tõmmata 58 protsenti.

Maanteeameti hinnangul võimaldavad riigihanke vaidlustuskomisjoni langetatud otsused edasikaebamise tähtaja möödumisel teises ja kolmandas liinigrupis, mis hõlmavad Narva ja Kiviõli piirkondi, lepingud peagi allkirjastada. Sel juhul saaks nendes piirkondades uued bussid alates märtsi lõpust liinile tulla. Sellisel juhul jääks riigi toetust nendes gruppides kokku puudu 32 500 eurot.

Uus ajutine leping?

Märksa keerukam on olukord aga esimeses liinigrupis, mis hõlmab suuremat osa maakonnast ja kus menetluses on neli vaidlustust. Vaidlustuskomisjoni senised otsused kohustavad maavalitsust riigihanke otsuseid osaliselt tühistama. Maanteeameti arvates ei pruugi maavalitsusel tekkida lähiajal võimalust lepingu sõlmimiseks. Kehtiva ajutise lepingu jätkumisel aasta lõpuni jääks maavalitsusel esimeses liinigrupis puudu ligemale pool miljonit eurot.

Kujunenud olukorras tuleb Roosi hinnangul võtta kasutusele erakorralisi meetmeid avaliku teenuse säilitamiseks. Maavalitsusel on õigus sõlmida avaliku teenindamise otseleping kuni kaheks aastaks maavalitsuse valitava vedajaga.

Maanteeamet soovitab maavalitsusel lõpetada esimeses liinigrupis ajutine leping ja küsida kuni kaheaastase otselepingu sõlmimiseks pakkumisi vähemalt kolmelt firmalt. Asjaolude soodsa lahenemise korral oleks võimalik sellise lepingu alusel uued bussid liinile saada alates 1. maist ja sellest kuupäevast väheneks ka lisatoetuse vajadus. Kuid ka sellisel juhul jääb praegu lahtiseks, kuidas katta selle ajani tiksuv lisakulu, mida pole selleks aastaks ette nähtud.

Ida-Viru maavanema Riho Breiveli sõnul on olukord bussiliikluse korraldamiseks väga keeruline. "Minul maavanemana ei ole lisaraha kusagilt võtta, kahjuks ei ole seda ka riigieelarves ette nähtud. Nii meie maja kui ministeeriumi ja maanteeameti töötajad teevad pingelist tööd, et leida lahendus, et ei tekiks vajadust bussiliiklust maakonnas vähendada," sõnas Breivel.