IRL-i sisekaitseaka­deemia Virumaale kolimise projekt on veel kallim kui ERM

Akadeemia ületoomine Kreenholmi kompleksi, mis on üks võimalikke uusi asukohti, maksaks 98 miljonit eurot. Foto: Ilja Smirnov

Mõlemal koalitsioonierakonnal oma ulmeliselt kallis majaprojekt. Kui ERM maksaks 86 miljonit, siis uus koolimaja 98 miljonit eurot. Riigieelarve püsib veel aastaid defitsiidis uhkete ehitusplaanidetagi.

IRL-i fraktsioon kiitis eelmisel nädalal suure vaimustusega heaks siseminister Ken-Marti Vaheri ettepaneku viia praegu Tallinnas pesitsev sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale. Väiksema valitsuserakonna poliitikute suu on aga olnud kategooriliselt lukku keeratud sel juhul vajamineva uue hoonekompleksi hinnalipiku küsimuses, kirjutab Eesti Päevaleht.

Miks see nii on? Muidugi seetõttu, et praegu kõige adekvaatsem sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale ehitamise kulude analüüs näitab projekti hinnaks peaaegu sada miljonit eurot. Teisisõnu, see kompleks läheks isegi kallimaks kui Reformierakonna ministrite poolt iga hinnaga ehitada soovitav Eesti Rahva Muuseumi hoone, mille koguhinnaks arvatakse olevat umbes 86 miljonit eurot.

Olulise vihje sisekaitse­akadeemia Ida-Virumaale kolimise üüratute kulude kohta andis IRL-i esimees Urmas Reinsalu, kes teatas oma erakonna riigikogu fraktsiooni otsusest, et asutus tuleb Kirde-Eestisse viia kuludest hoolimata, lähtudes julgeolekupoliitilistest kaalutlustest. Kui poliitikud viitavad julgeolekukaalutlustele, on üsna selge, et muud arukad põhjendused ei suuda soovitavat plaani kuidagi enam toetada.

„Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimine oleks kaalukaim regionaal- ja julgeolekupoliitiline samm Ida-Virumaal Eesti vabanemise järel. Olgugi et odavam oleks uus akadeemia õppehoone rajada Harjumaale või Tallinna, ei saa me lähtuda praegusel juhul üksnes ökonoomsuse aspektist,” sõnas Reinsalu eelmisel teisipäeval läbinähtava sooviga juhtida plaaniga seotud kuludelt tähelepanu eemale.

Salajas hoitud hind

Toetudes Eesti Päevalehe nähtud ametlikele dokumentidele, on võimalik nüüd avaldada, mis on sisekaitse­akadeemia Ida-Virumaale püstitamise hind. Arvutused tegi siseministeeriumi tellimusel Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja neid mullu detsembris üle antud analüüsitulemusi hoitakse seni rangelt saladuses.

Siseministeerium küsis RKAS-ilt arvutusi sisekaitseakadeemia rajamiseks kolme võimalikku asukohta. Analüüs näitas asukohtade lõikes järgmisi ehitushindu: Ida-Virumaa variandile kuluks 98 miljonit eurot, Tallinna külje all asuvasse Murastesse kooli ehitamine maksaks 85 miljonit eurot ja praeguses asukohas pealinnas Pirita-Kosel kuluks projektile 81 miljonit eurot.

Neid summasid tasub kõrvutada näiteks tänavuse siseministeeriumi sisejulgeoleku valdkonna aastaeelarvega. Minister Vaheri käsutada on tänavu pisut alla 300 miljoni euro, mis on mõeldud näiteks politsei, piirivalve ja päästjate töö tagamiseks. Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale liigutamise projekt kujutab endast kolmandikku sisejulgeoleku aastaeelarvest! Ja ega uute õppekomplekside rajamine Piritale või ka Murastesse sellest palju maha jää.

Siseminister Vaher tegi sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale kolimise üle otsustamise katse esimest korda juba ülemöödunud nädalal. Isegi vastavad materjalid saadeti ministrite kabinetinõupidamiste päevakavva lülitamiseks. Kui Eesti Päevaleht võttis siis Vaheriga ühendust, et uurida ettepanekute sisu ja maksumuse kohta, teatas minister, et arutelu siiski kohe ei tule. Samuti keeldus ta enne kabinetiarutelu ehituskava maksumusest rääkimast.

Põhjuseid, miks Vaher arutelu edasi lükkas, on eeldatavasti mitu. Üks on kindlasti sisekaitseakadeemia enda ekspertide vastuseis kooli Ida-Virumaale kolimisele. Teine probleem on kahtlemata sellise megaprojekti rahastamine.

Tuluallikaid oodata pole

Samal päeval, kui IRL-i fraktsioon teatas otsusest toetada iga hinna eest ehk teisisõnu 100 miljonit maksva sisekaitseakadeemia kolimist Ida-Virumaale, avalikustas rahandusministeerium oma kevadise, pessimistlikes toonides majandusprognoosi. Selle järgi püsib riigieelarve pidevas defitsiidis ilma täiendava kokkuhoiu või tuluallikate leidmiseta koguni 2016. aastani.

Enamgi veel, prognoos ei võta arvesse neid hiigelkalleid tulevikuprojekte, mille lõpliku ehitamise kohta pole valitsus otsust langetanud. See tähendab, et ERM-i või veelgi kallima sisekaitseakadeemia kulusid pole niigi pikalt defitsiiti vajuva eelarve prognoosis veel kajastatudki.

IRL-i fraktsioon üritas raha leidmise muret vähendada, teatades, et nende meelest tuleks sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale kolimiseks leida raha järgmisest Euroopa Liidu eelarveperspektiivist. Kuid sellega kaasneb mitu probleemi.

Kui sisekaitseakadeemia ehitust rahastada Euroopa Liidu sisejulgeoleku fondist, siis neelaks betooni valamine Ida-Virumaal tõenäoliselt peaaegu kogu Eestile selles valdkonnas eraldatava abiraha. Seega kõik, mida siis tahetaks teha piirivalve tugevdamiseks, tuleks teha oma raha eest. Helikopteritele ja tarkadele piirijälgimissüsteemidele lihtsalt ei jätkuks.

Muudest tõukefondidest oleks aga sisekaitseakadeemia ehitamiseks raha taotlemine suhteliselt kahtlane, sest antud valdkonda peetakse iga riigi enda siseasjaks, millega tuleks ise toime tulla.

Arvata, et koolimaja ehitamine Ida-Virumaale tooks kaasa suure majandusarengu, mida Euroopa Liidu raha jagamisel silmas peetakse, on sama hea kui Eesti Rahva Muuseumi lootus olla rahvusvaheliselt külgetõmbav turismiobjekt Tartus.