Nikolai Ossipenko sai Uikala prügila suuromanikuks

Prügila ei tähenda enam ammu räpast kohta, kus kõik jäätmed maha maetakse, vaid on muutunud jäätmekäitluskompleksiks, kus enamik jäätmeid toodanguks väärindatakse. Foto: Peeter Lilleväli

Jõhvi vallalt 1,2 miljoni euroga ostetud ASi Uikala Prügila enamusaktsiad kasvatasid ärimees Nikolai Ossipenko osaluse ettevõttes 90 protsendini; vallavalitsus teeb müügist saadud raha eest seltsimaja korda ja kolib sinna üle. 

"Ma ei ole veel prügila suuromanik," viitas Nikolai Ossipenko teiste aktsionäride veel kaks kuud kehtivale eelisostuõigusele.

Ei Kohtla ega Toila vald ole Jõhvi valla aktsiate omandamisest huvitatud, küll aga soovivad nad oma viie protsendiga jätkuvalt omanikeks jääda.

"Prügila asub meie valla maal ja ühe jala jätame ikka sisse - kas või selleks, et meil oleks info, mis seal toimub ja millised on suunad," ütles Kohtla vallavanem Etti Kagarov.

"Kui koostöö suuromanikuga laabub, siis on see koostöö mõlemale poolele kasulik," nentis Toila vallavalitsuse ehitus- ja majandusnõunik Rein Merirand. "Vahest saame ka hinna kujundamises kaasa rääkida."

Ossipenko kahte alles jäänud omavalitsust ei tõrju - vastupidi, eilsel aktsionäride koosolekul palus ta neil edasi jääda. "Et omavalitsused omanike ringis ikka esindatud oleks."

Vallavalitsus valmistub kolima

Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar on müügitehinguga rahul: vabaneti prügilaga seotud kohustustest ja teeniti seltsimaja kordategemiseks hädavajalik raha, mis võimaldab tulevikus kõvasti säästa.

"Ülejärgmisest aastast alates hoiame rendipinna pealt igal aastal sada tuhat eurot kokku. Seltsimaja kulud katame täna niikuinii; elektri- ja veekulu meie sissekolimise järel muidugi kasvab, aga küttekulu jääb samaks või pigem väheneb, kui maja renoveeritud saab," rääkis ta.

Seltsimaja eskiisprojekt ja ruumide programm on valmis, praegu koostatakse tehnilist projekti ja sügisel loodetakse ehitushankeni jõuda, et järgmise aasta lõpuks juba uutesse ruumidesse kolida.

Seltsimaja renoveerimise nelja-viie aasta tagune eelarve küündis kahe miljoni euro ligidale. Võhmari sõnul seab aktsiate müügist saadud 1,2 miljonit eurot piirid ette ja praeguste hindade selgudes tuleb projekti vajaduse korral kokku tõmmata.

"Kui hinnaks kujuneb kaks miljonit, siis tuleb kaheksasada tuhat kärpida, mitte seda summat juurde otsida," kinnitas ta. "Näiteks võib kolmanda korruse ehitamise edasi lükata."

Vallavalitsuse praeguse asukoha rendileping saab tänavuse aastaga otsa. Vald on teinud omanikele ettepaneku lepingut aasta võrra pikendada, ent on valmis ka hanget korraldama, et aastaks mujale kolida.

Prügila prügi ei vea

"Prügilas vastu võetavate jäätmete sortiment peab laienema - lisaks olmejäätmetele tuleb vastu võtta klaasi, rehve, miks mitte ka elektroonikajäätmeid. Ühesõnaga kõike peale ohtlike jäätmete," avas Nikolai Ossipenko lähituleviku plaane. "Võimalikult palju tuleb neid jäätmeid ümber töötada. Jäätmekütuse tootmine jätkub, komposti valmistamine samuti. Aga prügiveole paneme punkti, seda edasi ei arenda. Üks ja sama firma ei pea tegelema jäätmete vastuvõtmise ning nende veoga - selle jaoks on teised firmad."

Ossipenko sõnul ei muuda prügila enamusomaniku vahetumine maakonna elanikele midagi. "Hinnad selle tõttu ei tõuse, see ei annaks meile midagi - siis hakataks prügi Uikala asemel mujale vedama."