Ministeerium kolib tuleval aastal oma osakonna Jõhvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi vanglate osakond kolib Jõhvi tuleval aastal ning see hakkab ilmselt paiknema kesklinnas.
Justiitsminister Kristen Michal ütles eile Jõhvit külastades, et kolimise täpne aeg pole veel selge, kuid tõenäoliselt juhtub see järgmise aasta esimesel poolel.
Tema sõnul on see esimene taoline riigi keskasutus, mis kolitakse Tallinnast Ida-Virumaale. "See on kogu riigi vanglateenistuse süda ja keskus," lausus ta.
Osakond tuleb Jõhvi kesklinna
Ministri sõnul hakkab osakond paiknema Jõhvi kesklinnas, kuid praegu pole veel täpne asukoht selge. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) otsib praegu Jõhvi südames selleks riigile kuuluvaid ning sobivaid ruume.
Justiitsministeeriumi vanglate osakonna kolimine puudutab 30 inimest, kellest nõustus Jõhvi tööle siirduma vaid kolmandik.
"Eks põhjused, miks tulla ei taheta on erinevad, kellel perekondlikud, kellel muud. Aga keegi ripakile ei jää, küllap leitakse neile rakendust mujal, sest vanglate süsteemi vereringe on üks. Eesmärk on komplekteerida teenistus võimalikult hea kaadriga," sõnas Michal.
Ministri sõnul on vanglate osakonna tulek Ida-Virumaale aga väga hea uudis siin elavatele inimestele, kellel on tahtmine teha karjääri sisejulgeoleku valdkonnas, sest kodu lähedal on võimalik liituda vanglate kesksüsteemiga. "Need on väga väärikad töökohad," sõnas ta.
Ehkki esilagu on enamik vanglate osakonna töötajaid pärit väljastpoolt Ida-Virumaad, näeb minister tulevikus vajadust komplekteerida see kohalikest inimestest. "Aga Eesti on nii väike, et eks inimesed hakkavad liikuma ka erinevate asutuste vahel," sõnas ta.
Michal tunnistas, et mujalt töötajate siia sõidutamine on riigi jaoks seotud lisakuludega, kuid see on õigustatud kulutus. "See on teadlik otsus, et Ida-Virumaal riik oma n-ö kohalolekut suurendab. Eesmärk on luua kohapeal töökohti siinsetele inimestele ja üldse uus ning funktsioneeriv sotsiaalne keskkond," sõnas ta.
Järgmine samm - sisekaitseakadeemia kolimine
Kuigi valitsuskabinet pole veel otsustanud ka sisekaitseakadeemia võimalikku kolimist Ida-Virumaale, ütles minister, et tema pooldab seda. "Ma olin üks esimestest, kes häbenemata välja ütles, et ma toetan sisekaitseakadeemia kolimist Ida-Virumaale. Üks põhjus on laiem, sisejulgeolekut puudutav. Teiseks oleks see konkreetne märk ja samm sellest, kuidas valitsus oma Ida-Virumaa tegevusprogrammi täidab, kuidas tuua siia inimesi ja luua uus sotsiaalne keskkond ning anda piirkonnale uus arenguhüpe," sõnas Michal.
Tema sõnul on seni natuke irooniliselt öeldud, et Viru vangla on suurim tööandja, mille riik siia piirkonda viimastel aastatel on loonud. "Nüüd toome siia ka oma vanglate kesksüsteemi ja arvan, et sisekaitseakadeemia kolimine Ida-Virumaale võiks olla järgmine suur samm."
Küsimusele, missugune on tema koduerakonna seisukoht akadeemia kolimise küsimuses, vastas Michal, et Reformierakonnas on erinevaid seisukohti. "Reformierakond on liberaalne erakond, kus kõigil on võimalus olla poolt või vastu. Mina olen öelnud, et mina toetan kolimist."
Ta lisas, et projekt on veel siiski toores, täpsed kulud on arvutamata ja kindlasti tuleb arutada küsimust võttes arvesse ka seda, et hariduse kvaliteet kolimisega ei halveneks.
Küsimusele, kas talle ei tundu, et sisekaitseakadeemia kolimise vastastel on tugevamad argumendid kui pooldajail, vastas justiitsminister: "Mõistan, et oponentidel on argumendid, aga julgen arvata, et pooldajate argumendid antud küsimuses on tugevamad. Ainuke argument, mis ei ole nii lihtsalt läbi arvutatav on see, et mida me ootame sellelt regioonilt tulevikus. Kas see rahaline kulutus kaalub üles neid ebamugavusi, et õppurid ja õppejõud peavad hakkama siia käima. Teisest küljest väärib sisekaitsevaldkond tänapäevast hariduslinnakut."