Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
/nginx/o/2012/08/04/11991048t1h3df4.jpg)
Talvel süttinud Kohtla-Järvel suletav poolkoksimägi pole keskkonnaseire andmetel piirkonnas õhureostust suurendanud, ent keegi ei oska ennustada, mis saab siis, kui põleng veel pikalt peaks kestma.
Ajendatuna viimastel päevadel ajalehtedes ilmunud artiklitest Kohtla-Järve poolkoksimäe põlengu kohta, on keskkonnaministeerium oma kodulehel avauudiseks pannud meeldetuletuse, et õhuseire andmed on avalikud ning veebis ööpäev läbi jälgitavad. Avalik on ka mägede sulgemisprojekti raames tehtud keskkonnaseire aruanne, mis kajastab õhu kvaliteedi, täpsemalt peentolmu ja vesiniksulfiidi (väävelvesiniku) sisaldust detsembri keskpaigast juuli lõpuni.
Seireandmetele tuginedes väidab ministeerium, et mäe põleng ja hõõgumine ei ole kaasa toonud ohtu inimeste tervisele.
Tolmusaastest andis mägi viiendiku
Poolkoksimäe suunast tulevat saastet mõõdavad kaks seirejaama: üks spetsiaalselt sulgemisprojektiga seoses Järve Biopuhastuse territooriumile paigaldatud, teine VKG territooriumil - see on keemiaettevõtte omaseire jaam, millele mäe tarvis lisati tolmu mõõtmise võimalus.
Viimase poolaasta seirearunde kohaselt näitasid Järve Biopuhastuse jaama andmed peentolmu saastetaseme vähenemist, VKG omad aga olulist tõusu - seda võrreldes eelnenud poolaasta näitajatega.
"Õhu tolmusisaldust mõjutab väga palju ilm," ütles OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa. "Eelmine aruandeperiood hõlmas kuiva ja tolmust suve, tänavune aasta on aga suures osas olnud niiske. VKG seirejaama puhul ei saa täpselt öelda, kuivõrd oli tolm pärit poolkoksimäelt ja millise osa andis tööstusterritoorium ise, ent hinnanguliselt oli mäe osa umbes viiendik kogu tolmusaastest."
Väävelvesinik teiseneb põledes
Väävelvesiniku põlengukolded Teinemaa sõnul õhku oluliselt saastet juurde ei lisa: "Väävelvesinik oksüdeerub põledes vääveldioksiidiks. Juulis oli Kohtla-Järve linnas Kalevi tänaval asuvas seirejaamas vääveldioksiidi sisalduse tõusu märgata, ent seda ühendit tuleb ka õlitööstusest ja jällegi ei saa öelda, kas ka mäel selles mingi osa on. Lubatud piirväärtusi seni ületatud ei ole."
Väävelvesiniku tunni keskmiste sisalduste arvu mõningase tõusu põhjuseks arvas Teinemaa olevat põhiliselt ilmastikuolusid.
"See saaste jõudis jaamadeni peamiselt lõuna- ja läänetuultega; edelast ehk poolkoksimäe poolt kandus jaamadeni ligikaudu 9% vesiniksulfiidi saastest."
Teinemaa kinnitas, et praeguste seireandmete põhjal mingit katastroofilist olukorda ei ole. "Kui põlemine pikalt jätkub ja mäe katmist takistab, siis heiteperiood pikeneb," näeb ta võimalikku ohuallikat ka selles, et põlenguala läheduses olev poolkoks kuumeneb ja õhku hakkab aurustuma fenoole.
Teinemaa sõnul on tal nii mägede sulgeja kui keskkonnaministeeriumiga juttu olnud, et õhuanalüüse tuleks teha ka põlengukolde läheduses. "Usun, et need analüüsid tellitakse meilt selle uuringu käigus, mida põlengukolde ulatuse uurimiseks kavandatatakse."
Põhjavett ei ohusta
Põhjavee taset mõõdetakse mägede sulgemisega seonduvalt nende ümbruses kaks korda aastas, ühel korral võetakse veeproove. Lisaks võetakse kaks korda aastas proove mäe sisemuses olevast nõrgveest.
Keskkonnauuringute keskuse vee- ja pinnaseuuringute spetsialist Hugo Tang ei usu, et põleng põhjavette midagi ohtlikku lisanud oleks. "Kõik need asjad on seal juba varem olnud - nagu ka kõrge temperatuur mäe sisemuses. Põlemine tähendab ennekõike põlemisel tekkivate gaaside paiskumist õhku, vesi sellest eriti rohkem ei reostu."
Ühte ohtu Tang siiski näeb: "Sellisel madalal temperatuuril põledes - pean silmas umbes tuhandet kraadi - polüaromaatsed süsivesinikud ei põle, vaid võivad nõrgvette jõuda. See peaks järgmiste, sügisel võetavate veeproovidest selguma."
Mägi on varemgi põlenud
"See mägi on ka varem põlenud - põles pikalt ja pidevalt, kuni jäi vaikseks ja enam suitsu ei tõusnud," meenutas VKG eelkäija Kiviteri omaaegne juht, Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži professor Jüri Soone.
See leidis aset ajal, kui keskkonnanõuded olid hoopis leebemad ja mingist seirest polnud juttugi, sestap ei ole praegusega midagi võrrelda.
"Kukruse mäe põlemine on põhimõtteliselt sama asi, mõlemas mäes põleb jääkorgaanika," ei arva Soone, et poolkoksist midagi eriti hullu õhku võiks eralduda. "Väävelvesinik tekib pürolüüsil õhu juurdepääsuta, kui see juba põleb, siis eraldub selle asemel vääveldioksiidi."
Ohtlikuks võib olukord tema hinnangul muutuda siis, kui põlemisprotsess jõuab rohkema orgaanikaga kohta. "Aga see ei saa tekkida üleöö; olukorral tuleb silma peal hoida ja muidugi püüda võimalikult kiiresti see põleng summutada. Veega kustutada oleks suure kuumuse tõttu väga raske, ilmselt tuleb mingite tahkete materjalidega katta."