L, 4.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Maa alla pääseb Eesti kalleima muuseumipiletiga

Sirle Sommer-Kalda
Maa alla pääseb Eesti kalleima muuseumipiletiga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kohtla kaevanduspark-muuseum soovib pakkuda külastajatele ehedaid elamusi ja seda ei saa odavalt teha.
Kohtla kaevanduspark-muuseum soovib pakkuda külastajatele ehedaid elamusi ja seda ei saa odavalt teha. Foto: Peeter Lilleväli

175 meetri kõrgusele tõusta on poole odavam kui maa alla laskuda. Nii tuleb välja, kui võrrelda Tallinna teletorni ja Kohtla kaevanduspargi-muuseumi piletihindu.

Kohtla kaevanduspark-muuseum, mis pakub pärast põhjalikku uuenduskuuri taas Eesti sügavaimat elamust, torkab teiste Eesti muuseumide seas silma ka piletihinna poolest: 1. juulist maksab muuseumiskäik perele 25 eurot, rohkem kui näiteks hiljuti avatud ja ülipopulaarses Tallinna lennusadamas, kuhu pere pääseb 19 euroga. Täiskasvanu üksikpilet on küll mõlemas muuseumis sama hinnaga - 10 eurot.

Ainsana teeb Kohtla kaevanduspargile-muuseumile silmad ette AHHAA teaduskeskus Tartus, mis pole klassikalises mõttes muuseum, kuid täidab sama eesmärki - pakkuda huvitavat ja harivat tegevust. Teaduskeskuses küsitakse täispileti eest 12 ja perepileti eest 26 eurot. Samal ajal on sel aastal uuenenud ja külastajate seas äärmiselt menukaks osutunud Tallinna teletorn raha küsimisel tagasihoidlikum - selle atraktsiooni külastuspileti eest tuleb välja käia 7 ja perepääsme eest 15 eurot.

Ajakirja Pere ja Kodu poolt Eesti kõige peresõbralikumaks muuseumiks valitud maanteemuuseum Põlvamaal on veel rahakotisõbralikum: täispileti saab suvehooajal osta 4 ja perepileti 8 euroga. Tõsi, lisateenuste eest tuleb juurde maksta, näiteks 10minutiline elektriautoga sõit liikluslinnakus kergendab kukrut 3 euro võrra.

Suuremad kulud 

Kohtla kaevanduspargi-muuseumi tegevjuht Sigrid Karon nentis, et väiksemat piletihinda võiks küsida nemadki, aga sel juhul kaoks kogu ehedus: ei saaks panna sõitma rongi, käivitada maa-aluseid seadmeid, näiteks kombaini, ega kasutada giididena kaevanduse omaaegseid töötajaid, mis on muusuemi eripära. "Iga masina käivitamine võtab elektrit, mujal maailmas ei käivitata elektri kokkuhoiu eesmärgil midagi," lisas ta.

Karon kinnitas, et mujal maailmas tuleb analoogsete kaevandusmuuseumide külastajatel enamasti rohkem raha loovutada kui Kohtla-Nõmmel. "Külalised mujalt on öelnud, et meie piletihinnad on isegi odavad. Arvestades, et oleme ainus kaevandusmuuseum Baltikumis ja meil pole riiklikku tuge, mistõttu peame ise ära majandama, pean meie piletihindu põhjendatuks. Püüame anda maksimumelamust ja ma pole näinud, et keegi oleks lahkunud kurvalt, elamust saamata."

Ka Narva muuseumi direktor Andres Toode leidis, et Eesti uuenenud sisuga ja põnevaid tegevusi pakkuvad muuseumid on täiesti maailma tasemel ja seega on ka piletihinnad vastavad. "Paljudes muuseumides on juba tegevust pooleks päevaks, ühetunnise kontserdi pilet on ju palju kallim. Kui mõni staatilise ekspositsiooniga majamuuseum küsib pileti eest 4-5 eurot, siis võib tekkida küsimus, kas see on õigustatud, aga näiteks lennusadam, kus ma hiljuti käisin, pakub võimsat elamust ja sealne piletihind pole minu arvates kallis."

Rohkelt valikuvõimalusi

Narva linnuse, sealhulgas Põhjaõue sissepääs maksab suvehooajal täiskasvanule 5 ja perele 10 eurot. "Narvakad nurisevad ka selle hinna üle, samas anname piletiostjale kaasa mündi, mille nominaal on 3 eurot ja mille eest saab kas midagi osta või mõnda tegevust proovida. Oleme pakkunud nurisejatele, et ostku 15 euro eest aastane abonement, mille eest saab käia nii palju kui soovitakse, aga seda ei kiputa soetama."

Toode lisas, et kuna linnuse ekspositisoon on suhteliselt vana, pole praegu põhjust külastajatelt rohkem raha küsida. Kui seda uuendatakse, tõstetakse kindlasti ka piletihinda. Praegu moodustab neljandiku muuseumi eelarvest omatulu ja kolm neljandikku tuleb Narva linnalt.

Toode sõnul nähakse kõvasti vaeva järelkasvuga, et oleks rohkem inimesi, kellele muuseumiskäik on elu normaalne osa ja kes ei peaks seda kalliks. "Inimesed võiksid aru saada, et hind sõltub sellest, mida pakutakse. Teiseks on Eestis palju valikuvõimalusi: kui mõni koht tundub kallis, võib külastada midagi muud."

Märksõnad
Tagasi üles