Rannapungerja jõele ehitatakse Eesti esimest katusega silda

Eestis ennenägematut katusega puitsilda aitavad ehitada vabatahtlikud puusepad Eestist, USAst, Inglismaalt ja Prantsusmaalt. Foto: Põhjarannik

Aastaid lagunenud sillaga hädas olnud ja viimased kolm aastat parvega jõge ületanud Lemmaku küla elanikud Tudulinna vallast saavad lõpuks tänu külaseltsi ettevõtlikkusele korraliku silla - ainukese Eestis, mil katus peal.

Autoga ei pääsenud Lemmaku küla elanikud Järuska sillast üle juba 2004. aastast saati. Jalgsi liiguti mööda sillaprusse poodi ja bussipeatusse veel kolm aastat tagasi, hoolimata sellest, et mõlemas sillaotsas varisemisohu eest hoiatav märk seisis. Tunamullu aprillis viis kõrgele tõusnud jõgi silla kaasa, võttes kohalikult rahvalt viimasegi võimaluse otseteed kasutada.

"Viimased kolm aastat on parvega üle jõe käidud," rääkis Lemmaku ja Rannapungerja külarahva asutatud MTÜ Tuletorn juhatuse liige Signe Roost. "Üle jõe tõmmati tross ja parvega jõe ületaja tõmbab end selle küljes rippuvate kettide abil oma ihurammuga edasi."

Uue silla ehitamisest räägiti juba neli aastat tagasi. Niru eelarvega vallal selleks raha polnud, sestap võttis külarahvas asja ise ette. Vundamendi tarvis küsiti raha otse PRIAst, puitosa ehituseks Peipsi-Alutaguse koostöökoja kaudu Leaderist. Kokku läheb silla ehitus maksma peaaegu 100 000 eurot, toetust saadi 81 000 eurot, omaosaluse katab külarahvas ise.

Ehitajaid mitmest riigist

Signe Roost tõdes, et nagu ikka, jõudsid ehitushinnad asjaajamise vältel tõusta ja esialgne projekt saab teoks üksnes tänu toetajatele ning silla puitosa ehituse enda peale võtnud OÜ Hobbiton ideele korraldada ehitus koostöös MTÜga Vanaajamaja rahvusvahelise õpikojana ja kaasata sellesse puusepatöö kogemusega vabatahtlikke.

"Kolm puuseppa USAst, üks Inglismaalt, üks Prantsusmaalt. Ja muidugi eestlased ka," kirjeldas Signe Roost rahvusvahelist meeskonda. "Hobbiton on ennegi puitsildu ehitanud ja puuseppadel on ka sillaehituse kogemused olemas."

Külaseltsi liikmed seisavad hea selle eest, et ehitajad end võimalikult koduselt tunneksid: üks pere küpsetab igal õhtul kukleid, teine kütab sauna, kolmas toob ämbritäie mustikaid... Elupaigaks on ehitajatel mitte veel päris valmis Lemmaku puhkemaja, kuhu külaelanikud madratsid ja tekid kohale tõid.

"Nad on külaellu väga hästi sisse elanud," kinnitas Roost. 

Tuge toetajatest

Silla vundamenti ehitav OÜ Tekkor GT on töödega lõppjärku jõudnud, puitosaga tegelev Hobbiton lõpetas eile silla küljeferme. 

"Oleme väga tänulikud headele toetajatele, tänu kellele me üldse pingelise eelarve piiridesse mahtusime," tunnustab Signe Roost osaühinguid Kaarlaid, kes tõi pikad silladetailid Põlvast tasuta kohale, ja Mettro, kes osutab kraana ja muu tehnikaga tasuta teenust, ning kohalikke ettevõtjaid, kes katuseroovi tasuta kohale tõid.

Kust silla katuse mõte alguse sai, Roost ei mäleta. "Kui me juba otsustasime silla ehitada, siis tahtsime mitte tavalist silda, vaid uhket silda. Katus peaks silda kuigivõrd ilmastikumõjude eest kaitsma ja ka lund ei tohiks sillale palju koguneda."

Kui siiski tekib vajadus lund lükata, mahub Belaruss-traktor seda kenasti tegema. Muid raskemaid masinaid sillale ei lubata, väikeautod tohivad seal sõita küll.

30 püsikasutajat 

Aasta ringi kasutab silda umbes 30 inimest, suvel kindlasti rohkem. "Siis käib siin suvitajaid ja lähedalt läheb mööda ka jalgrattatee, millel sõitjad kindlasti ka silda võiksid kasutada. Arvame, et sellest sillast võiks saada piirkonna väike turismiobjekt," usub Roost.

Kohaliku rahva jaoks on sild mõeldud jõe kahte kallast siduma: ühel kaldal on külaplats, teisel parkla ja tulevikus loodetavasti ka väike paadisadam.

Esialgu oli kavas sild augusti lõpuks valmis saada, ent ehitajaid nöökinud ilm lükkab tööde lõpu ilmselt septembrisse. 

"Ehitaja pakub silla elueaks 50 aastat, aga ma arvan, et see on tagasihoidlikult pakutud," ütles Signe Roost.