Sillamäe sadam kasvab suuremaks

Konteinerterminali rajamine suurendab ka Eesti pindala, sest selleks võidetakse maad juurde merelt. Foto: SILPORT

Sillamäe sadamas järgmisel aastal valmiv konteinerterminal peaks kasvatama märgatavalt kaubamahte ja tooma juurde sadu töökohti.

Sillamäe sadama juhatuse liikme Margus Vähi sõnul on konteinerteminali ehitus praegu kõige olulisem sadamas toimuv tegevus. "Selle valmimine loob eeldused toota uusi kaubamahte ja suurendada sadama kaubakäivet," ütles ta.

Sajad töökohad

30 miljonit eurot maksva ja ligemale 40 hektari suuruse konteinerterminali ehitus algas eelmisel suvel. Ehituseks kulub ligikaudu 10 000 kuupmeetrit betooni ning 6000 tonni terast. "Nii investeering kui ka tööde maht on hästi suured. Rajatakse peaaegu 900 meetrit kaisid, tehakse süvendustöid, järgmisel aastal ehitatakse kaide peale raudtee," kirjeldas Vähi tööde käiku. "Sellest saab Soome lahe üks suuremaid konteinerterminale," sõnas ta.

Margus Vähi loodab, et esimesed konteinerid jõuavad Sillamäele järgmise aasta kevadsuvel. "Räägime praegu operaatorite ja laevaliinidega läbi. Huvi ja kaupa on, aga enne ei saa kedagi vastu võtta, kui kaid pole valmis," ütles ta, lisades, et esialgu mõeldakse nädalas vastu võtta üks-kaks laeva, mille teenindamiseks võetakse tööle mõnikümmend inimest." Aga töökohtade kasvupotentsiaali on hästi palju, sest konteinerterminal on inimtöömahukas. Kui terminal kasvõi poole võimsusega tööle hakkab, siis arvestame töökohtade arvu sadades."

Et enamik Sillamäele saabuvatest konteineritest peavad edasi liikuma, võib terminali kaubamahte kasvatades pudelikaelaks kujuneda Narva-Ivangorodi maanteepiiripunkti veokite väike läbilaskevõime. "Piiriületuse puhul loodame väga, et kuna Venemaa astus WTOsse, hakkavad need asjad paranema. Natukene sujuvamaks on piiriületus läinud tänu elektroonilisele järjekorrasüsteemile. Tänu mullu rajatud veokite ooteparklale on olukord ka juba muutunud. Aga loomulikult pole piisav praegune piiriületusmaht 70-80, maksimaalselt 90 veokit päevas. See arv peaks kindlasti kasvama," sõnas Vähi.

Ta lisas, et konteinereid ei ole kavas aga Sillamäelt edasi toimetada sugugi mitte ainult maanteed mööda. "Konteinerid liiguvad pärast ümberlaadimist edasi nii meritsi kui ka raudteed mööda," märkis Vähi. Samuti on olemas huvilisi, kes tahaksid avada veokeid vedavat laevaliini Sillamäe ja Ust-Luuga sadamate vahel, mis vähendaksid Narva piiripunkti koormust.

Kui mullu suurenes Sillamäe sadama kaudu liikunud kauba maht ligemale 40% ja ulatus ligemale viie miljoni tonnini, siis kasv on jätkunud ka tänavu, esimesel poolaastal ligikaudu 25% võrreldes mullusega. "Liigume praegu kuue miljoni tonni graafikus, aga tahame ise, et aasta lõpuks tuleks ligemale 6,5 miljonit tonni," sõnas Vähi, täpsustades, et kaubamahte on kasvatanud kõik sadamas tegutsevad terminalid, kõige enam aga Alexela naftaterminal.

Plaanis ka reisilaevade kai

Sillamäe sadam ei ole matnud maha ka soovi taastada reisilaevade liiklus, kuid selleks on plaanis rajada uus kai. See kai, kus mõned aastad tagasi peatus Sillamäe ja Kotka vahel sõitnud parvlaev, on Vähi sõnul niivõrd kaubalaevu täis, et sinna vahele oleks reisilaeva keerukas sobitada. "Oleme joonistanud ekstra reisilaevade kai projekti valmis. Hinnad on arvutatud, aga ajagraafikut ei julge praegu öelda. Aga ega reisikai tulemata jää. Eri laevaliinid on käinud maad kuulamas," kinnitas Vähi.

Tema sõnul kavandatakse reisilaevade kaid lähemale Sillamäe kesklinnale. "See peaks asuma väljaspool vabatsooni, et reisijatele oleks tagatud otse juurdepääs nii linna kui ka Tallinna-Tartu maanteele," sõnas Vähi, kes arvestab, et reisiliikluse korraldus peaks sobima ka Euroopa Liidu toetatavate tegevuste alla. "See on ikkagi niivõrd tähtsa regionaalse tähtsusega ettevõtmine, mille puhul on selge, et algusjärgus ei saa reisiliikluse pealt erilist äri teha ja seepärast on täiesti loomulik, et ka näiteks Soomes toetatakse selliseid projekte nende käivitamisjärgus," ütles Margus Vähi.