Teadlased otsivad põlevale mäele lahendusi

1. augustiks oli intensiivne põleng kustunud ja põlengukolde lagi sisse varisenud. Foto: RIHO MÕTLEP

Teadlased soovitavad Kohtla-Järve poolkoksimäel sulgemistööde käigus avatud põlengukolletesse tuha ja vee segu pumbata ning hapniku juurdepääsu takistamiseks mäenõlvu isoleerida.

"Kui välja arvata need kaks ala, kui me praegu tööd ei tee, siis mäe kujundamine ja katmine jätkub praegu vastavalt projektile," ütles mäge sulgeva AS Merko Ehituse projektijuht Tarmo Sinisaar. "Kuna uuringud võtavad aega, siis hakkab põleng kindlasti töid segama, sest logistika läheb paigast ära - see on nädalate küsimus."

Sinisaare sõnul tuleb töid kindlasti ümber korraldada ja tõenäoliselt tuleb töödes ka seisak, seda just kujundustööde osas, sest katmist jätkub veel tükiks ajaks.

Vana põlengu jäänused

Keskkonnaministeeriumi palvel Kohtla-Järve poolkoksipuistangu põlengut analüüsinud Tartu ülikooli teadlaste hinnangul on kuumenemine seal eksisteerinud vähemalt 20 aastat ja arvatavasti on tegemist jahtuva jäänusega kunagisest intensiivsemast põlengust.

"Kui see nõlv sai avatud, selgus täieliku üllatusena, et see on seest väga suures ulatuses ära põlenud," rääkis uuringu üks autoreid, geoloog Erik Puura.

Tema sõnul ilmnesid sarnased kuumenenud kohad ka Kiviõli mäe sulgemisel, ent need olid väiksemad ja suudeti eemaldada. Sedasama püüti teha ka Kohtla-Järve mäel, et saaks projektiga edasi minna, ent ala oli suurem ja põlengukolle sügavam kui arvata osati. "Selliseid kogemusi Eestis ju ei ole - ja vaevalt mujalgi maailmas -, nii et selgus tuli praktika käigus," ei näe Puura võimalust, kuidas ehitaja oleks võinud tekkinud olukorda vältida.

"Tekkis halbade protsesside ahel: põlengu tulemusena varises sisse kolde lagi, mis tekitas uusi lõhesid ja ohu, et põleng võib laieneda."

Nõlvad püsivaks muuta

Teadlased esitasid keskkonnaministeeriumile neli võimalikku varianti, kuidas põlengukolletega edasi toimetada. Tööde jätkamine järk-järgult kuumenemis- ja põlemiskoldeid eemaldades oleks nii inimestele kui tehnikale liiga ohtlik, põlenguala jätmine praegusesse olukorda aga ei lahendaks probleemi ning põleng võiks hoopiski laieneda.

Kahes variandis keskendutakse põlengu summutamisele. Varasemad kogemused on näidanud, et veega kustutamisest pole kasu, seega tuleks keskenduda õhu juurdepääsu takistamisele ja vajaduse korral pumbata kolletesse nende jahutamiseks tuha ja vee segu.

Ministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Raimo Jaaksoo peab viimast varianti kõige mõistlikumaks, mida oleks võimalik ka ellu viia. Kõige keerulisemaks võib selle juures osutuda nõlvade püsivuse tagamine.

"Põlenud materjal on väga ebastabiilne ja sinna raskete masinatega peale minna ei saa. Kuna all on vastas VKG territoorium, ei saa me nende nõlvade laugestamiseks ka maad juurde, vaid peame meile töödeks eraldatud alal hakkama saama. Tõenäoliselt tuleb põlenguala kohal asuva nõlva varistamiseks ka lõhkamist kasutada, aga täpsemalt selgub see lähinädalatel algavate uuringute tulemusena."

Keskkonnaministeeriumi tellimusel käisid kohapeal ka varemgi põlevkivilasundite põlengutega tegelenud Saksamaa firma DMT GmbH esindajad, nende pakutavaid lahendusi oodatakse septembri esimeseks pooleks. 

Lahendus haisuprobleemile

"Väga kiiret lahendust ei ole," tunnistas Erik Puura. "Maailmas on olemas kaugjuhitav tehnika, aga seda leida, rentida ja kindlustada oleks väga pikk protsess, nii et lihtsam on see põlengukolle kinni toppida. 

"Mäe sisemuse jahtumiseks kulub aastakümneid või -sadu, aga kui mägi korralikult kinni katta, siis põlenguid enam tekkida ei saa. Põlengukohad tuleb muidugi katta teistsuguse materjaliga - sellisega, mis ei põle ega pragune."

Puura peab üpriski tõenäoliseks, et mäe lõplik katmine vähendab ka piirkonna haisuprobleemi, sest aastakümneid kestnud põlemisel eraldunud gaasid on kindlasti olnud üheks haisuallikaks. 

"Kogu kaetava ala taustal põlengukollete suurust vaadates ei näe ma selles midagi katastroofilist. Probleem muidugi on - aga ka lahendused on olemas. Oluline on nendega mitte venitada."