Põlevat mäge uuritakse põhjalikult

Ohtlik põlenguala, millele raskete masinatega ligi minna ei tohi, on materjali veoteed pikemaks muutnud ja sundinud ehitajat töid mõnevõrra ümber korraldama. Foto: Matti Kämärä

Kohtla-Järve suletaval poolkoksimäel lähinädalatel algavatest uuringutest loodetakse selgust, kus ja kui palju on põlenguala all tühimikke, milline on seal mäe temperatuur ja kuidas kindlustada põlengu tõttu ebapüsivaks muutunud nõlva.

"Mitut probleemi tuleb uurida ja lahendusi leida," ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Raimo Jaaksoo. "Uurida tuleb võimalust muuta põlengukohaalune nõlv stabiilseks, ka mäesisest temperatuuri sellel alal tuleb uurida, samuti on vaja geofüüsikalise uuringuga mäe sisemus kaardistada ehk teha kindlaks võimalikud tühimikud, et edasised sulgemistööd oleksid ohutud."

Jaaksoo sõnul võib nende uuringute käigus selguda, et vaja on teha veel mingeid täiendavad uuringuid, mistap pole võimalik ennustada, millal mäest piisavalt selge pildini jõutakse, et edasist tegevust kavandada.

"Nõlva stabiilsust vast väga kaua ei uurita. Kohapeal ollakse ehk paar päeva ja siis hakatakse andmeid töötlema. Ka temperatuuriuuring ei tohiks eriti pikalt kesta, ent mäes olevate tühimike väljaselgitamise kohta ei oska praegu midagi arvata. Seda uuringut tuleb tegema ilmselt Saksamaa firma DMT GmbH, kellega oleme juba koostööd teinud. Palju oleneb ka sellest, millal nende ajakava võimaldab siia kohale tulla."

Üks kord on selle firma esindajad juba mäe peal käinud. Siis küsis ministeerium neilt lahendusvariante katmaks põlengukohta.

"Nad nägid seda probleemi samamoodi nagu Tartu ülikooli eksperdid ja pakkusid ka üsna samasuguseid lahendusi," viitas Jaaksoo Tartu teadlaste soovitustele keskenduda õhu juurdepääsu takistamisele ja vajaduse korral pumbata kolletesse nende jahutamiseks tuha ja vee segu.

Veokoridorid pikemad

"Muidugi on praegune olukord sundinud meid töös ümberkorraldusi tegema," tunnistas mäge sulgeva ASi Merko Ehitus objektijuht Tarvo Terase. "Käime ümber selle lõkke nagu kass ümber palava pudru ja veame suure ringiga. See tähendab, et veokoridorid on palju pikemaks läinud ja aega kulub rohkem, aga eks punnime."

Põlenguala lõkkeks nimetada tegelikult muidugi ei saa. Leeki oli seal Terase sõnul näha vaid nädalajagu päevi kevadel. "Ju seal mingi kogunenud gaas plahvatas põlema, see põles ära ja oligi kõik," arvas ta. "Aga kuum ja ohtlik on see ala ikka ning inimesi ja masinaid sinna peale saata ma kohe kindlasti ei riskiks."

Ikka sellestsamast põlengust tingituna jääb mäe lõplik kõrgus projektis ette nähtust ilmselt pisut madalamaks.

"Materjal, mis oli vaja tippu vedada, on praegu põlengualas kinni. Hiljem pole ma enam suuteline seda sinna üles vedama, sest selleks ajaks ei vii sinna enam mingeid teid," selgitas ta.

Tööd toppama ei jää

Tarvo Terase kinnitas, et uuringutulemusi oodates ei istu ehitaja käed rüpes.

"Logistika on natuke sassis, aga töid ümber korraldades jätkub meile tegevust talveni välja. Ja kui lumi nendel järskudel nõlvadel enam tegutseda ei lase, siis leiame muud tegevust. Näiteks tuleb meil leida lahendus, kuidas teha hüdrokülvi. Kuna segu, mida mäe lõplikuks katmiseks tuleb pumbata, on paks nagu kliister, siis ei suuda pump seda isegi allamäge piisavalt kaugele pumbata."

Äärmiselt oluliseks peab Terase, et VKG territooriumi vahetus naabruses asuv ebastabiilne nõlv muudetaks püsivaks. "Kuna nõlv asub sellise koha peal, siis võimalusi katsetada seal ei ole. Lahendus peab olema kindel ja lõplik," sõnas ta.