Jõhvi kuulub võimekamate maakonnakeskuste hulka

Jõhvi vald on vabariigis neljandal kohal teenuste osutamise võime valdkonnas, mis tähendab kohalikele elanikele laia valikut haridus-, sotsiaal-, tervise- ja vaba aja teenuseid. Pilt on tehtud mängufestivali rongkäigul. Foto: Peeter Lilleväli

Kohalike omavalitsuste võimekuse uuringu järgi on Jõhvi 226 linna ja valla seas 15. kohal, jättes enamiku maakonnakeskustest seljataha. Samast analüüsist selgub, et Alajõe ja Lohusuu kuuluvad Eesti väikseima suutlikkusega omavalitsuste hulka.

Vastvalminud uuring näitab, et perioodil 2008-2011 edestavad 15st maakonnakeskusest Jõhvit vaid Tallinn, Tartu, Kuressaare ja Põlva. Märksa suuremad keskused, näiteks Pärnu, Viljandi ja Rakvere, said Jõhvist nõrgema punktisumma.

"Oleme väikesed, aga tublid," tõdes Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar. "Meie finantsvõimekus on parem kui paljudel teistel, kuna me pole end kõrvuni võlgadesse mässinud. Meie tugevus on see, et on säilinud võimekus tagada omaosalus Euroopa Liidu projektides, näiteks lähiajal võib seda vaja minna Jõhvi gümnaasiumi juurdeehituse rajamiseks."

Võhmari sõnul on lootus, et Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil 2014-2020 on võimalik struktuurifondide kaudu saada euroliidu kaasrahastust teede-tänavate kordategemiseks. "Peab olema ka enne valimisi kulutamisega tagasihoidlik, et vald oleks selle võimaluse avanedes suuteline omaosalust välja käima."

Kolme näitajaga pääses Jõhvi vald Eesti kümne võimekama omavalitsuse sekka, seda kohaliku majanduse, kohaliku omavalitsuse organisatsiooni ja teenuste osutamise võime valdkondades.

Võhmar ütles teenuste osutamist kommenteerides, et vähestel omavalitsustel on nii lai valik huvi- ja sporditegevusi kui Jõhvil. "On hämmastav, kui palju valikuid suudavad 5000 maksumaksjat üleval hoida. On valida, kas panna raha betooni või inimestesse. Jõhvi puhul on kaalukauss kindlalt inimeste poole, seetõttu on jäänud kannatajaks teed."

Asukoht määrab 

Kohtla-Järve, mis on suutlikkuselt Jõhvi ja Toila järel Ida-Virumaal kolmandal kohal, leiab vabariigi edetabelis 71. kohalt. "Pole paha, aga võiks muidugi veel paremini. Tuleb natukene pingutada ja võtta vähemalt Ida-Virumaal esimene koht," muheles linnapea Jevgeni Solovjov. Ta lisas, et linnavalitsuses püütakse korralikult tööd teha ja see kannab vilja.

Kohalike omavalitsuste võimekuse viimasesse kümnesse on sattunud kaks Ida-Viru omavalitsust: Alajõe ja Lohusuu vald. Uuringu järgi paikneb valdav osa madalama võimekusega omavalitsustest Eesti kagu- ja idaosas.

Ida-Virumaa omavalitsusliidu juhatuse esimees ja Vaivara vallavolikogu juht Veikko Luhalaid ütles, et uuring näitab endiselt olukorda, kus keskuste ümber koondunud omavalitsused on tõusvas trendis või säilitanud oma koha ning need, mis jäävad ääremaale, kaotavad oma võimekust edasi.

Tema sõnul sõltub väga palju etteantud tingimustest ehk omavalitsusjuhtide tehtud otsused ei pruugi muuta linna või valda võimekamaks või vähemvõimekamaks. "Näiteks Alajõe või Lohusuu kohta pingereas ei saa seletada sellega, et seal tehakse väga halbu otsuseid, pigem tulenevad need viletsast olukorrast. Kõige tähtsamad võimekuse määrajad on asukoht ja etteantud maksusüsteem - nende kahe puhul ei saa midagi muuta. Alles kolmandana tuleb mängu omavalitsusjuhtide otsuste kvaliteet."

Vaja kriitilist massi

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler ütles uuringut kommenteerides, et omavalitsuste võimekus sõltub paljus nende suurusest. "Tulemused näitavad, et oma ülesannete edukaks täitmiseks on vaja kriitilist massi inimesi, piisavat suurust. See piir, kus omavalitsuste võimekus oluliselt langema hakkab, on uuringu tulemuste järgi 5000 inimest."

"Kuigi ka keskustest kaugemal asuvate omavalitsuste võimekus on reeglina pisut kehvem, mõjutab elanike arv võimekust rohkem kui asukoht," leidis Kiisler.

Nagu ka varasematel aastatel, on konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia analüüsinud regionaalministri tellimusel omavalitsusi 29 näitaja lõikes. Muuhulgas on arvesse võetud elanike arvu, inimeste sissetulekuid ja töötuse määra. Vaadatakse ka näitajaid, mis iseloomustavad kohapeal pakutavate teenuste hulka, näiteks mis haridusvõimalused on vallas või linnas, kas seal tegutseb ettevõtteid, mittetulundusühinguid ja kas on võimalik külastada ujulat või apteeki.