Ida-Viru kaupmehed kipuvad tarbijat eksitama

Pretensiooni esitamise õigus on tarbija üks põhiõigustest. See tähendab ettevõtjale, et ta peab vastu võtma oma kliendi kaebuse ja olema kahe aasta jooksul valmis parandama, asendama või tagasi ostma kliendile müüdud puudusega toote. Foto: SCANPIX

Eile Jõhvis toimunud ettevõtjate koolitustel keskendusid tarbijakaitseameti spetsialistid pretensiooni esitamise õigusele ja müügigarantiile, mis tekitab eriti Ida-Virumaal palju segadust.

Pretensiooni esitamise õigus on tarbija üks põhiõigustest. See tähendab ettevõtjale, et ta peab vastu võtma oma kliendi kaebuse ning olema kahe aasta jooksul valmis parandama, asendama või tagasi ostma kliendile müüdud puudusega toote. Sel ja eelmisel aastal on tarbijakaitseameti inspektorid kaupluste ja müüjate teadmisi pretensiooni esitamise õigusest kontrollinud rohkem kui tuhat korda.

Esimesed, aasta tagasi tehtud kontrollostud näitasid, et ligi pooled Eesti kauplustest annavad ostjatele kaebuse esitamise kohta eksitavat infot. Tarbijakaitseameti kaubandustalituse juhataja Anneli Nagel märkis, et Ida-Virumaal ja Valgamaal jagati valeinfot lausa 70 protsendil juhtudest.

"Kõige levinum valevastus oli see, et pretensiooni saab esitada kuus kuud, aga pakuti ka, et ühe päeva, 14 päeva või et pretensioone saab esitada ainult kaupadele, mis on kallimad kui 20 eurot, kuigi seadus selliseid eristusi ei tee. Või et detailidele, näiteks jalatsite lukkudele ja iludetailidele pretensiooni esitamise õigus üldse ei kehti, mis ei vasta samuti tõele," rääkis Nagel.

Ta lisas, et pretensiooni esitamise ja garantii kohta antavat teavet kontrolliti ka sel kevadel ja sügisel ning selgus, et kaupmeeste teadmised on oluliselt paranenud.

Septembris käidi Ida-Virumaal 27 müügikohas ja rikkumine tuvastati ligemale 14 protsendil juhtudest. Ekslikku infot jagasid FIE Olga Karankevitš (vastus: pretensiooni saab esitada üks nädal), Viru Bildex OÜ, G&S Trend (vastus: kaks nädalat), FIE Valentina Shushkevich (vastus: kuus kuud) ja Dreamland Home OÜ (vastus: soodustootele ei saa pretensiooni esitada). Õige vastus olnuks kaks aastat.

Palju tõlgendamisruumi

Tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski nentis, et kuigi võlaõigusseadus kehtib juba kümme aastat, on teadmatust palju, sest seadus on suhteliselt keeruline ja jätab palju tõlgendamisruumi. "Teatavasti on Eestis ettevõtjaks väga lihtne saada, aga ettevõtjatele on pandud kohustus ennast ise seadustega kurssi viia. Suurte ettevõtetega ilmselt pole nii palju probleeme, sest neil on eraldi valdkondade jaoks eraldi inimesed, aga väikesed ettevõtjad on mehed nagu orkester ja peavad tegelema kõigega."

Turetski tähendas, et tarbijakaitseamet on siiani peamiselt tarbijate teadlikkust tõstnud, aga nüüdseks on aru saadud, et tarbijate teadlikkuse eelduseks on teadlikud ettevõtjad.

"Kui nägime, et tarbijad küsivad sageli pretensiooni esitamise ja garantiiga seonduva kohta ning meie inspektorite kontrollkäigud näitasid, et ka kaupmeeste teadlikkus on üllatavalt madal, saatsime 9000 ettevõtjale üle Eesti  praktilised materjalid nii eesti kui ka vene keeles," rääkis Turetski.

Paralleelselt jätkati müügikohtade kontrollimist ja selgitustööd ning korraldati koostöös Eesti kaubandus-tööstuskojaga ettevõtjatele koolitusi. Kui Tallinnas arvestati esialgu, et saadakse kokku üks saalitäis kuulajaid, siis tegelikult tekkis vajadus kolme ürituse järele. "Jõhvis oli üle 60 osaleja ja loodame, et Narvas, kus koolitus toimub 13. novembril ja saal on suurem, tuleb isegi rohkem inimesi," ütles Turetski.

Hea tava

Lisaks seaduste tutvustamisele tuleb ettevõtjatega kohtudes jutuks üldine kauplemiskultuur. Hea tava, mis on loomulik näiteks Põhjamaades, ei taha Turetski hinnangul Eestis kuigi kergesti juurduda. Ta tõi näiteks 14päevase taganemisõiguse, mis kehtib interneti ja telefoni teel või kataloogist ostes, aga ei kehti siis, kui inimene on teinud ostu kaupluses.

"Paljud poed siiski pakuvad seda võimalust. Kuigi seda ei pea tegema, võiks ju sellele mõelda. Väga sageli jääksid probleemid üldse olemata, kui ettevõtjad ei mõtleks pelgalt ühe asja rahalisele kasule või kahjule, vaid vaataksid natukene kaugemale. Kas ma tahan olla usaldusväärne ettevõte, kuhu tahetakse tagasi tulla? Lõppkokkuvõttes tarbija hääletab oma rahakoti ja jalgadega ning need kogemused hakkavad maksma."

Turetski sõnul ei saa salata, et on ka pahatahtlikke tarbijaid, kes üritavad igal juhul kasu lõigata. "Aga peame arvestama sellega, et üldjuhul on tarbija nõrgem pool. Sel hetkel, kui tarbija tuleb kauplusesse, on tal selle kauba kohta palju vähem teadmisi ja väga sageli ta usaldab müüjat."