Veeprojekt ajas vee roiskuma
7. november 2012, 23:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järve Biopuhastus investeeris sellel aastal Püssi veejaama, et saada senine mittekvaliteetne joogivesi vastavusse kõikide nõuetega, kuid ümberehitustööde tõttu jõuab liigsest rauast ja mangaanist puhastatud vesi tarbijateni kehva maitse ning halva lõhnaga.
Sellel aastal tegi Järve Biopuhastus Püssi vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimistöid, mille tulemusena parandati ka vee kvaliteeti. Kui seni ei vastanud Püssis müüdud vesi kvaliteedinõuetele, siis nüüd paigaldati veejaama filtrid, mis kõrvaldavad veest liigse raua ja mangaani, ning vesi vastab kõikidele normidele. Ümberehitustööde käigus muudeti aga vee ringlemise süsteemi, mille tagajärjel on inimesteni jõudva vee kvaliteet senisest kehvem.
Uuendusega halvemaks
"Püssi on näide sellest, kuidas veevärgi parandamisega muutus tulemus kehvemaks. Seda küll kinnistu sees," tunnistas OÜ Järve Biopuhastuse tootmisdirektor Andra Pärnamäe, kelle sõnul otsivad nad praegu põhjusi, miks vee kvaliteet tarbijatel on halvenenud.
Põhjus, miks vee kvaliteet pärast uuendustööde tegemist langes, võib olla ümberehitatud veeringlussüsteemis. Kui seni oli kõikide Püssi majade veesüsteem omavahel ühendatud ehk vesi liikus ühest majast teise, siis nüüd on kõigil oma sisend, mis tähendab, et iga maja on omaette tupik. Kuna nõukogudeaegsed veetorud on väga suure läbimõõduga ning majades on paljud korterid tühjad ja tarbimine väike, siis jääb vesi seisma ja läheb roiskuma.
"Iroonia on selles, et vesi vastab nõuetele, selle kvaliteet on paranenud ning isegi praegusel kujul, kui ta ebameeldivana kliendini jõuab, ei ole ta tervisele ohtlik. Kuid iga vesi, mis seisab, läheb roiskuma," tunnistas Pärnamäe, et nad mõistavad probleemi ning on praeguseks välja lülitanud ühe puurkaevu ja reservuaari, lootes, et see annab tulemust. Kui sellest kasu ei ole, peab ettevõte kaaluma muid võimalusi ringluse parandamiseks.
Teine võimalik põhjus on veetöötlussüsteemi muudatus, mistõttu võib vette jääda liigset gaasi. "See on üks Püssi vee probleeme, et selles kihis, kust me vett võtame, on palju gaase ning kui enne oli töötlusprotsess selline, et gaasid said eralduda, siis praegu peame vaatama, kuidas uus tehnoloogia töötab," selgitas Pärnamäe ning lisas, et lõplikult gaaside eraldumist hinnata ei saa, kuna ehitaja ei ole objekti veel lõpetanud.
Algselt pidi töö üle antama novembri keskpaigaks, kuid praeguseks on selge, et tähtajaks valmis ei jõuta.
Radionukliidid kergitavad hinda
Kui sellel aastal alustati Püssi vee puhastamist liigsest rauast ja mangaanist, siis järgmisel aastal alustatakse radionukliidide eemaldamist. Selle Eesti vees looduslikult esineva aine puhastamist nõuavad eurodirektiivid alates järgmisest aastast.
"Pärast seda kui oleme ka selle süsteemi käivitanud, vastab jaamast väljuv vesi igati kõikidele normidele ning on väga kvaliteetne," kinnitas Pärnamäe, kelle sõnul müüsid nad seni Püssis ebakvaliteetset joogivett eriloaga, kuna see ei olnud tervisele kahjulik.
Radionukliidide eemaldamiseks paigaldatav tehnoloogia on kallis, mis omakorda tähendab vee hinna tõusu terves piirkonnas, kuna piirkonna hinnapoliitika on ettevõtte omanikest omavalitsuste otsusel ühtne igal pool.
"Me oleme läbi aegade joonud vett, kus on radioaktiivseid aineid. Kuna selline looduslik foon on omane ainult Eestile ning mujal Euroopas seda probleemi ei esine, siis tuleb meil alustada vee puhastamist sellest igal pool, ehkki selle kahjulikkus tervisele pole tõestatud," põhjendas Pärnamäe, miks kallid ja keerukad süsteemid, mis vee hinda kergitavad, tuleb muretseda.