Pagulaskeskus kolib Illukalt naabermaakonda

Varjupaigataotlejad on Illuka vallas Jaamakülas elanud tosin aastat. Tänavu esimesel poolaastal esitati Eestis 58 varjupaigataotlust. Mullu küsis rahvusvahelist kaitset 67 inimest. Foto: Peeter Lilleväli

AS Hoolekandeteenused, kelle sotsiaalministeerium valis varjupaigataotlejate vastuvõtuteenuse korraldajaks, kavatseb aasta pärast kolida pagulased Lääne-Virumaale.

Riigihanke tingimuste järgi peab varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus jätkama vähemalt ühe aasta tegevust Illuka vallas Jaamakülas. Edaspidi on see kavas kolida Lääne-Virumaale Väike-Maarja valda, kus erihooldekodude ümberkorraldamisega jäi tühjaks Aavere hooldekodu. AS Hoolekandeteenused on seni keskendunud oma tegevuses just erihooldekodude reorganiseerimisele ja pidamisele.

Ettevõtte juhatuse esimees Maarja Mändmaa ütles Põhjarannikule, et Illuka ei sobi varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse asukohaks ei eraldatuse ega elamistingimuste poolest. "Aaveres saame pakkuda majutust korterites ja see tekitab vähem pingeid kui üheskoos naride otsas elamine. Illukal on ka hoonel endal tõsiseid ehituslikke puudujääke."

Ta lisas, et ettevõtte soov on teha vastuvõtuteenus inimväärsemaks, sest tegemist on inimestega, kes on oma kodust tagakiusamise pärast pagenud. Neid, kes on juba saanud Eesti riigilt pagulase staatuse, soovitakse aga senisest rohkem abistada ühiskonda sulandumisel, nii elu- kui ka töökoha leidmisel.

AS Hoolekandeteenused pole Ida-Virumaal tundmatu tegija: lähiajal avab ettevõte Sinimäe hoolekandeküla, kus asub elama 60 psüühilise erivajadusega klienti.

Riigihankel kaks pakkujat

Sotsiaalministeeriumi teatel soovis Eestisse saabuvate varjupaigataotlejatega tegeleda kaks asutust: AS Hoolekandeteenused ja MTÜ Eesti Abikeskused.

Ministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Triin Raag märkis, et komisjon hindas pakkumuse maksumust, pakkuja esitatud lahenduse vastavatust hanketingimustele ja riskide haldust, tunnistades võitjaks ASi Hoolekandeteenused. Pakkujatel on võimalik komisjoni otsus vaidlustada.

Esimene hange vastuvõtukeskuse teenusepakkuja leidmiseks viidi läbi juunis, kuid see nurjus. Riigihange kuulutati välja seoses sotsiaalministeeriumi otsusega, mille järgi Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse tegevus riigiasutusena lõpetatakse ja selle ülesanded antakse halduslepinguga üle.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas eelmisel aastal Illuka valla teabenõudele pagulaskeskuse tuleviku kohta, et selle reorganiseerimine algatati eri osapoolte soovituste tõttu, näiteks inimõiguste aastaaruandes kritiseeriti selle isoleeritud asukohta ja seal võimaldatavaid teenuseid.

"Me ise tajume eelkõige raskusi tagada praeguses asukohas varjupaigataotlejatele vajalike teenuste kättesaadavus, pidades silmas tervishoiuteenuseid, eesti keele õppe korraldust, aga ka tõlketeenuseid ning erivajadustega varjupaigataotlejatele vajalikke teenuseid," kirjutas minister vallavõimudele.

Kohalikud teadmatuses

Illuka vallavolikogu esimees Paul Kesküla ütles, et kui pagulaskeskus praegusest asukohast välja kolib, oleks kogukonnale oluline, et see maja ei jääks tondilossina seisma. Kindlasti on kohalikud vastu narkomaanide rehabilitatsioonikeskusele, mille kohta on kuulujutud liikunud.

"Praegu oleme täielikus teadmatuses. Juhul kui ministeerium pakub asemele asutust, mis ilmselgelt halvendab kohalike elanike eluolu ja vähendab turvalisust, püüame sellele kõigi vahenditega vastu seista. Boonuseks oleks, kui asutus kasutaks kohalikku tööjõudu ja teenuseid," ütles Kesküla.