Aleksei Nikolajev: Seisaku jätkumine olnuks tehasele hukutav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järve mineraalväetisetehas AS Nitrofert saatis kolmeaastase seisaku järel turule 1800 tonni ammoniaaki. Lähipäevil läheb turule ka karbamiid. Nitroferdi peadirektor Aleksei Nikolajev rääkis Põhjarannikule ettevõtte praegusest olukorrast.
Mineraalväetiste tootmine peatati 2009. aasta veebruaris toodangu turuhinna languse ja omahinna tõusu tõttu. Kolm ja pool aastat oli tehas ooterežiimil. Omanikud seda ei sulgenud, kuid ei pidanud otstarbekaks tootmist käivitada, kuna toorme hindade tõus ja madal valmistoodangu hind oleks viinud ettevõtte suurde kahjumisse. Mis on muutunud, et otsustati tootmine uuesti käivitada?
Ammoniaagi hinnad on turul praegu enam-vähem soodsad ja selle tootmine käib meil juba peaaegu täisvõimsusega, st 600 tonni ööpäevas. Karbamiidi hinnad on veel madalavõitu ja esialgu on majanduslikult otstarbekas toota seda vaid 50% mahus meie võimsusest.
Toorme ja elektri praeguste hindade puhul toob see ettevõttele kahjumit, kuid seisaku jätkumine oleks hukutav. Esiteks mõjutavad seadmeid meie halvad ilmastikutingimused, suur õhuniiskus, külm. Samalaadne tehas Kesk-Aasias, kus on tugevalt kontinentaalne kliima, seisab vabalt 10 aastat. Kui aga meie oleks veel aasta seisnud, oleks hiljem olnud mõttekas ehitada uus tehas... Teiseks hakkasid inimesed tehasest lahkuma. Oleksime jätkuvalt kaotanud töötajaid ja pärast poleks enam kedagi, kes tehase tööle paneks.
Kas teil on siis töötajatest puudus?
Võtsime 70 inimest, seega arvuliselt erilist muret ei ole, töötajaid on ja nad teevad kvaliteetset tööd. Mõned endised töötajad, nüüdseks pensionärid, pakkusid end tehasele patriootlikult appi, kuid paljud ei pidanud koormusele vastu, eriti seal, kus oli vaja palju liikuda. Olen ise kunagi sünteesitorni roninud nii-öelda ühe hingetõmbega, aga nüüd enam ei suuda, pean puhkama.
Teie toodangu omahinnast suurema osa moodustab tooraine ehk maagaas. Missuguse hinnaga te seda praegu ostate?
See on ärisaladus. Võib vaid öelda, et kui novembris ostsime gaasi Eesti Gaasilt, siis nüüd, detsembris, ostame ühelt Euroopa ettevõttelt, kelle hind on palju madalam.
Varem saatsite ammoniaaki Ventspilsi sadamasse, nüüd on see teekond palju lühem - Sillamäe sadamani. Kas see vähendab teie transpordikulusid märgatavalt?
Ümberlaadimise hinnas me kuigi palju ei võida, lüheneb vaid tsisternide käibeperiood. Kui varem oli see 6-7 ööpäeva, siis nüüd on kolm. Karbamiidi saadame nii nagu varemgi Tallinna, sest Sillamäel puudub puisteterminal. Selle ehitamine Sillamäele pole praegu otstarbekas, sest puuduvad vajalikud mahud.
Kus ostetakse teie tehase toodangut?
Euroopa Liidus, Inglismaal, Ameerikas. Eesti mineraalväetiste vajadus on väga väike. Pisut karbamiidi ostetakse, ammoniaaki üldse mitte. See on arusaadav, sest pole saladus, et maaviljelust on vähemaks jäänud. Euroopa Liit maksab põlluharijatele hüvitisi, et nad ülemäära ei kasvataks.
Peterburi lähistel kavandatakse tänapäevase mineraalväetiste tehase ehitust. Kas sellest saab teile suur konkurent?
Meil on maailma mastaabis väike ettevõte ja meie maailmaturgu ei mõjuta.