Jõhvist korraldatakse üle 10 000 kurjategija elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta algusest Jõhvis tööd alustanud justiitsministeeriumi vanglate osakonnas on üle kolmandiku töötajaid pärit mujalt, peamiselt Tallinnast. Osakonna juht Priit Kama ei näe selles probleemi, sest temagi kodu on tegelikult Tartus.
"Kui kolimist plaanisime, siis arvestasime, et umbes kolmandik töötajaist on valmis Jõhvi tööle tulema, ja nii läkski," sõnas vanglate osakonda juhtiv justiitsministeeriumi asekantsler Priit Kama. Praegu on 28 ametikohast täitmata veel viis. "Kõige rohkem oleme töötajaid leidnud Viru vanglast," sõnas Kama ja lisas, et töötajate otsimine pole lõppenud paljuski seetõttu, et vajaliku kvalifikatsiooniga spetsialiste polegi kerge leida.
"See pole seotud sellega, et otsime töötajaid Ida-Virumaale. Kerge poleks neid leida ka mujal. Näiteks Tallinnaski pole see lihtne, sest Tallinnas on jälle töökohtade valikuvõimalus nii suur," sõnas ta.
Oluliselt kõrgem palk
Kama sõnas, et need töötajad, kes mujalt siia tööle tulid, ei saa loota tööandja elamispinnale, vaid peavad tegelema oma olmeküsimustega ise. Seetõttu tõsteti ametkonna töötajate palku 30-40 protsenti, et nad selle arvel saaksid katta oma suurenevaid kulutusi eluasemele ning transpordile. "Küllap esialgu leitakse üüripind elamiseks ning siis soetatakse isiklik elamispind," on asekantsler veendunud, et Tallinnast tulnud personalist osa kolib siia püsivalt elama.
Koos töötajate palgatõusu kuluga läks kolimine riigile maksma 380 000 eurot.
Kama ise on aastaid töötanud Tallinnas, ent pealinlaseks end ei pea, sest tema kodu asub hoopis Tartus. "Aga töötamine meie osakonnas eeldab üksjagu ringisõitmist ja Jõhvi on Viru vangla siin paiknemise tõttu meile samuti tuttav linn."
Küsimusele, kas töökoha kolimine tekitas töötajates ka tuska, vastas Kama, et see oli nende inimeste vabatahtlik valik. Neile, kellele Jõhvis töötamine ei sobinud, otsiti rakendust mujal: kes läks tööle Tallinna vanglasse, kes sisekaitseakadeemia justiitskolledžisse.
Teistest lihtsam kolida
Mida asekantsler ise arvab osakonna kolimise otstarbekusest Ida-Virusse? "Minu arvamust selle kohta küsiti ja ma leidsin, et mitme teise osakonnaga võrreldes on vanglate osakonna ümberpaigutamine Jõhvi lihtsam, sest meil on olemas siin oma struktuur - Viru vangla," sõnas ta, tuletades meelde, et riik on võtnud suuna suurendada Ida-Virumaal riigiasutuste arvu.
Vanglate osakonna igapäevatöö seisnebki vanglate ja nende asukate tegevuse kureerimises kuni selleni välja, missugusesse vanglasse süüdimõistetu paigutada ning missuguseid sotsiaalprogramme kellegi suhtes rakendada. Üldse on vanglate osakonna korraldada ligi 11 000 süüdimõistetu ning uurimisaluse igapäevaelu, nende seas on nii vange kui kriminaalhooldusaluseid.