Kiviõli peab abilinnapeale maksma kuue kuu palga

Poliitiliste vangerdustega abilinnapea ametist lahti saanud Risto Lindebergil on õigus kuue kuupalga suurusele hüvitisele. Foto: Peeter Lilleväli

Halduskohus mõistis Kiviõli linnalt endise abilinnapea Risto Lindebergi kasuks välja kuue kuu tasu suuruse hüvitise, kuna tema koondamine oli mehe alla 3aastase lapse tõttu ebaseaduslik. 

Halduskohus tunnistas Kiviõli abilinnapea Risto Lindebergi koondamise ebaseaduslikuks, kuna koondamise hetkel kasvatas mees alla kolmeaastast last. Kuna Lindeberg koondati sellest faktist hoolimata ning talle ei pakutud ka asenduskohta, peab linn välja maksma  kuue kuu tasu ehk ligi 7000eurose hüvitise, millele lisanduvad veel kulud õigusabile. "Kohus nõustus kõigi minu ja minu advokaadi sesukohtadega ja meie arvates puuduvad igasugused alused seaduse teistmoodi tõlgendamiseks," ütles RistoLindeberg.

Kokkuleppega poldud nõus

Pärast oma töökoha kadumist eelmise aasta kevadel kohtult õigust nõudnud Lindeberg oli nõus linnapoolse kohtuvälise kokkuleppega, et talle makstakse nelja kuupalga suurune kompensatsioon. Lindeberg oli nõus, kuid linn loobus oma ettepanekust. Siis tegi endine abilinnapea ise ettepaneku kuue kuupalga suuruse kompensatsiooni maksmiseks ilma kohtukuludeta, kuid linn polnud taas nõus. Nüüd tuleb linnal kanda veel kuni 500 euroni küündiv õigusabikulu.

Kiviõi linnapea Dmitri Dmitrijevi sõnul ei ole ta peensusteni kursis, mis põhjusel kohtuvälise kokkuleppeni ei jõutud, kuna küsimus puudutab volikogu. Volikogu esimehega Põhjarannikul kommentaari saamiseks rääkida ei õnnestunud. "Ilmselt ei saadud kompenseeritavate kuude osas kokkuleppele, kuid kuna ma ise neid läbirääkimisi ei pidanud ning ka kohtus ei osalenud, siis ei tahaks ma sellel teemal spekuleerida," tunnistas Dmitrijev ning lisas, et kohtuotsus ei ole veel jõustunud ning linn kaebab otsuse edasi.

Ebaseaduslik koondamine toimus linnapea sõnul seetõttu, et neil polnud aimugi abilinnapea alla 3aastasest lapsest. "Saime sellest teada alles siis, kui kohtumäärus saabus," ütles ta, selgitades, et töötajate laste üle arvestust ei peeta.

Umbusaldus oleks olnud seaduslik

Lindebergi kinnitusel oli abilinnapea ametikoha kaotamine poliitiline malekäik temast vabanemiseks. Esimene vihje selle kohta, et abilinnapeast tahetakse lahti saada, tuli mullu märtsikuus, kui Lindebergi selja taga kutsuti ta tagasi kõikidest nõukogudest. Toona põhjendati seda liigse töökoormusega.

Hiljem algatas volikogu põhimääruse muudatuse, millega viidi abilinnapea ametikoht linnavalitsusest välja. Seejärel kinnitati uus struktuur, kus abilinnapea kohta enam ei olnud. "Ühel hetkel on abilinnapeal tööd liiga palju ja siis ühtäkki pole teda üldse enam vaja," ei pea Lindeberg tehtu põhjendust tõeseks ning näeb, et lahti taheti saada temast isiklikult.

Miks koalitsioon endale ebamugavaks muutunud abilinnapeast lahtisaamiseks valis umbusalduse asemel põhimääruse ja struktuurimuudatuse tegemise, oli Dmitrijevi sõnul volikogu otsustada. Umbusalduse puhul poleks linnal Lindebergi ees olnud mingeid kohustusi, sest tegemist oli poliitilise ametikohaga. "Määravaks sai minu andmetel just see, et koondamisega oleks tal olnud õigus toetusele, umbusaldamisega poleks ta saanud sentigi," lisas ta.