/nginx/o/2013/01/30/11991854t1h8b9c.jpg)
Sompa ühendatakse VKG soojustorustikuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. veebruarist lõpetab töö Kohtla-Järve Sompa linnaosa katlamaja ja asulat hakkab kütma VKG Soojuse soojuselektrijaam. Linnale on see küll odavam kui põlevkiviõli ostmine, aga inimestele küte odavamaks ei lähe.
Sompa liitumine VKG Soojuse uue Järve-Ahtme soojustorustikuga oli esialgu kavandatud järgmise kütteperioodi alguseks. Ent linnale on kasulikum teha seda võimalikult varem, sest VKG Soojuse teenus tuleb odavam kui põlevkiviõli ostmine Sompa katlamajale.
Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov ütleb, et Sompa katlamaja soojus maksab praegu sisuliselt ligi 60 eurot megavatt-tund, VKG Soojuselt hakkab linn aga soojust ostma hinnaga 40 eurot megavatt-tund.
Arved ei kahane
Küsimusele, kuidas mõjub uus küte Sompa inimestele, vastas linnapea, et nendele jääb kõik endiseks, ehk ainult õhk muutub puhtamaks, sest kui suletakse kohalik katlamaja, lõpetab ka korsten suitsemise.
"Toasooja hinnast rääkides on see praegugi elanike jaoks 40 eurot megavatt-tund, ülejäänud umbes 20 eurot kaetakse linnaeelarvest ja kasutatakse kütuse ostmiseks," selgitas Solovjov. "VKG Soojuse torustikuga ühinemise järel kaob vajadus doteerimise järele."
Arve saab linn
VKG Soojus hakkab Sompa tarbimise eest arveid esitama linnale, kes peab need täies mahus tasuma. Sompa Majal tuleb aga tarbijate käest raha linnaeelarvesse koguda.
Kohtla-Järve abilinnapea Ljudmila Jantšenko on varem öelnud, et kuna Sompa elanikud ei ole arvete maksmisel eriti korrektsed, siis on oht, et linn peab hakkama hoidma eelarves käiberaha, et sompalaste võlgnevustest hoolimata tasuda kõigepealt VKG Soojuse arved ja alles siis võlgnikelt raha sissenõudmisega tegelda.
Sompa Maja juhatuse liikme Vladimir Petersoni sõnul on sompalaste soojaarved erisugused ja sõltuvad maja soojapidavusest. "Kui varem, mil arvesteid ei olnud, arvutati kõik projektvõimsuse alusel, siis nüüd on arvestid ja seda ei peta, sest see näitab tegelikku soojakulu," märkis Peterson.
Novembris tarbitud soojuse eest maksid sompalased arvete alusel eri majades üks kuni kaks eurot elamispinna ruutmeetri kohta. "Torud on nüüd uued ja soojakaod väikesed, aga majade sees tuleb kõik korda teha, siis võibki loota majasiseste kadude ja seega ka soojaarvete vähenemisele," selgitab Vladimir Peterson.