Jõhvis pakuti sisekaitseakadeemiale viit kinnistut

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi vallavalitsus näeks sisekaitseakadeemiat linnapargi kaguosas asuval maa-alal.
Jõhvi vallavalitsus näeks sisekaitseakadeemiat linnapargi kaguosas asuval maa-alal. Foto: Peeter Lilleväli

Sisekaitseakadeemiale pakutakse Ida-Virumaal kümmet alternatiivset asukohta, mida Riigi Kinnisvara AS (RKAS) hakkab analüüsima.

RKASi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Madis Idnurm ütles, et sisekaitseakadeemiale Ida-Virumaal alternatiivsete asukohtade leidmiseks korraldatud päringule esitati tähtajaks kokku kümne võimaliku asukoha andmed. Neist viis asusid Jõhvi vallas ning ülejäänud Vaivaras, Narvas ja Narva-Jõesuus.

"RKAS kontrollib lähiajal pakutud asukohtade vastavust nõuetele ning viib läbi esialgse analüüsi, mille tulemused esitatakse siseministeeriumile märtsis," märkis ta.

RKAS kuulutas välja avaliku päringu siseministeeriumi soovil eesmärgiga saada kinnistuomanikelt pakkumisi, kuhu võiks ehitada riigiametnikke koolitav akadeemia. Päringuga soovitakse saada ülevaade piirkonna turuolukorrast ja pakutavatest kinnistutest.

Kasvuhoonete asemele

Üks neist, kes avalikule päringule reageeris, oli Jõhvi vallas tegutsev põllumajandusettevõte OÜ Revino. Ettevõtte juhatuse liige Margo Pärtna lausus, et väljapakutud kinnistul olid kunagi Jõhvi aiandi kasvuhooned, kuid praegu seisab maalapp kasutuseta. "Kinnistule on olemas ligipääs ja seal on vajalikud kommunikatsioonid. Plussiks on ka linnade lähedus."

Kui OÜ Revino soovib oma maatükki müüa, siis Jõhvi vallavalitsus pakub kahte kinnistut täiesti tasuta. "Milleks püüda kivist vett välja pigistada, üks riik kõik. Meile on oluline, et tekib hea elukeskkond ja inimesi tuleb juurde. Kohtumaja näide on juba olemas, kus andsime samamoodi kinnistu üle tasuta," selgitas vallavanem Tauno Võhmar.

Vallavõimud peavad sisekaitseakadeemiale sobilikuks endise tööstuspargi ala Sompa tänaval ja kinnistut linnapargis autoregistrikeskuse (ARK) kõrval.

Maa-ala Jõhvi linnapargi kaguosas on Võhmari hinnangul logistiliselt parem, kuigi ehituslikult keerulisem, sest tegemist on alt kaevandatud maaga. Samas ehitati samalaadsetes tingimustes lasteaed Pillerkaar. Plussidena nimetas vallavanem näiteks lasketiiru ja spordikompleksi lähedust, tänu millele tekib sünergia ja võimalus säästa.

"Mul ei ole sisekaitseakadeemia kolimisse väga palju usku, aga ei saa ühtegi võimalust maha magada," kommenteeris Võhmar päringus osalemist.

 Osa uuest linnakust

Vaivara vallavanem Heiki Luts ütles, et vallavalitsus ei pakkunud välja ühtegi kinnistut, küll aga tegi seda MTÜ Virumaa Tööstuspark, mille liikmete hulka kuulub ka vald. "Oleme selle küsimusega põhjalikult tegelnud ja eeltöö ära teinud. See on kõige sobilikum krunt, millega käis eelmisel aastal tutvumas ka siseministeeriumi esindaja."

Virumaa tööstuspark on üks osa suuremast Narva Futura projektist, mis hõlmab ca 320 hektari suurust piirkonda. Projekti eesmärgiks on ehitada Narva ja Narva-Jõesuu linna vahel välja terviklik moodne linnakeskkond, kuhu on planeeritud väikeelamu-, korter-,  tööstus- ja kaubandusala, mille rosinaks võiks olla sisekaitseakadeemia.

"Tööstuspark pakub tasuta kinnistut ja on valmis hooned oma kulu ja kirjadega välja ehitama ning seejärel rendile andma. Vald omakorda võib vajaduse korral aidata bussiliikluse korraldamisel," lubas Luts, lisades, et kui ta akadeemia ületoomisesse ei usuks, siis selle asjaga ei tegeleks ja pabereid ei toodaks.

"Muidugi meile meeldiks, kui sisekaitseakadeemia tuleks Vaivara valda, aga kui see ehitatakse Ida-Virumaale, oleks see juba väga super! Mida rohkem pakkumisi, mille vahel valida, seda parem," arvas Luts.

Avaliku päringu tingimustes oli kirjas, et Ida-Virumaal otsitava krundi või maa-ala soovituslik suurus on 10-15 hektarit, kuhu on võimalik ehitada 30 000-35 000 ruutmeetri suurune suletud netopinnaga hoonestus koos rajatistega. Kompleksis hakkab õppima ligikaudu 1000 õpilast ja töötama umbes 200 inimest. Krundile peab olema hea juurdepääs autoga ja hea ühistranspordiühendus.

Valitsus on korduvalt arutanud sisekaitseakadeemia võimalikku toomist Ida-Virumaale, aga lõplikku poliitilist otsust pole seni langetanud. Siseminister Ken-Marti Vaher on riigikogus öelnud, et kui sisekaitseakadeemia otsustatakse üle viia Ida-Virumaale, tuleb kindlasti tagada see, et õppejõud sooviksid selles õppekeskkonnas viibida, samuti, et see oleks meeldiv õppijatele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles