Alpakad on parimad stressimaandajad

Piskuks ajaks õue lubatud Adeele (vasakul) ja Oskar ajasid oma ülemeelikusega kitsed segadusse. Foto: Matti Kämärä

Kitsekasvatusega tuntuks saanud Konju mõisa tallu saabusid paar nädalat tagasi kaks alpakat, lähipäevil lisanduvad loomaperre kaks hobust ning mõne aja pärast tõenäoliselt ka šoti mägiveis.

Konju kitsetalu alpakad Adele ja Oskar käituvad laudast õue pääsedes nagu ülemeelikud kutsikad: teevad naljakaid hüppeid, lasevad oma pikad kaelad otsekui hiilides maadligi ja püherdavad lustiga lumes.

Sealsamas rahulikult asjatanud kitsed ja vasikad pagevad ennenägematute elukate eest igaks juhuks piisavalt kaugele ja jäävad seal musta-valgekirju müürina laudaukse lähistel toimuvat pingsalt jälgima.

Harjumise aeg

Paar nädalat tagasi Muhumaalt Ida-Virumaale jõudnud alpakasid esialgu veel omatahtsi lauda ja  õue vahet käima ei lubata.

"Neil võib alguses stress olla ja siis kipuvad igasugused hädad välja lööma, nii et esimene kuu aega on parem neid eraldi hoida ja jälgida," põhjendab peremees Martin Repinski.

Selsamal põhjusel pole turismitalu külastavaid suuremaid gruppe veel alpakasid kaema lubatud. Mõne inimese kaupa tulijatele on neid näidatud küll - nõnda harjuvad ka loomad inimestega paremini.

"Muhumaa jaanalinnufarm, kust me nad tõime, on talvel külastajatele suletud; loomad elavad siis siseruumides ja inimestega eriti kokku ei puutu, nii et neile peab siin nüüd harjumiseks aega andma.  Alpakatüdruk on üldiselt julgem - kui tema ees läheb, julgeb poiss ka järele minna," räägib perenaine Oksana.

Adele on pisut vanem ka - novembris sai aastaseks; Oskaril on esimene sünnipäev alles märtsis.

"Alpakadel on üsna pikk lapsepõlv - paaritada saab neid alles kaheaastaselt," märgib ta.

Paaritamise mõte on pererahval küll, aga arvestades, et alpakade tiinus kestab 11 kuud ja tavaliselt sünnib ainult üks poeg, mingit suurema karja plaani ei peeta. Iseasi, kui loomi juurde osta, aga siin hakkab määrama hind.

"Nende kahe eest maksin kokku 2760 eurot, tüdruk oli peaaegu kolm korda kallim kui poiss," ei tee Martin Repinski hinnast saladust.

Nii et suuremates kogustes hinnalist alpakavillast lõnga sellest talust tulemas ei ole.

Loomadega stressi vastu

Esimest korda nägi Martin alpakasid Soomes, kui noortalunikud seal ideid ja kogemusi käisid saamas.

"Seal on palju selliseid sotsiaaltalusid, kus mõningate haigustega inimesed saavad käia ennast ravimas: elavad kohapeal ja saavad seal ka natuke loomadega tööd teha. Ühes talus olid alpakad, keda hinnatakse stressi ja depressiooni ravis väga kõrgelt," räägib ta.

Kui sinnamaani olid Repinskid oma talus turismisuunda arendades pidanud silmas ennekõike lastele ja noortele maaelu ja taluloomade tuttavamaks tegemist, siis nüüd võeti kõrvale ka loomade raviv ja rahustav toime.

"Paljudel lastel on suur probleem agressiivsus. Nad veedavad nii palju aega arvutis ja suhtlevad omavahel internetis, et päriselus ei oskagi teiste lastega õieti suhelda,"  teab Martin Repinski  oma lasteaias käiva poja kaudu, et kaklusi tuleb ikka üsna sageli ette.

"Tema rühm, kus on palju probleemseid lapsi, käis meil farmis ekskursioonil ja oli selgelt näha, kuidas käitumine muutus - nad suhtlesid loomadega koos olles ka omavahel hoopis paremini."

Põllumajanduse mainet turgutada

Martin Repinski mäletab kooliajast, et maatööga tegelemine oli eakaaslaste seas üsnagi põlu all.

"Ma ei saanud niisugustest juttudest aru;  mina olin uhke, et sellega tegelesin. Nüüd on suhtumine muutumas, noortalunike liiduski kasvab liikmete arv pidevalt."

Linnalastest talunikke ilmselt ei saa, ent suhtumist maatöö tegijaisse saab neid maast-madalast maaeluga tuttavaks tehes kujundada küll.

"Näitame lastele kitsede lüpsmist,viime nad lehmade juurde ja vasikalauta, kus on ka kitsi, laseme kombaini peal sõita - ostsin hiljuti naabertalust vana kombaini, millega tööd enam teha ei saa, aga liigub veel küll -, pakume kitsepiima maitsta. Lõpuks läheme Voka spordihoonesse ja vaatame seal õppevideot, kuidas piimast jogurt ja muud maitsvad asjad valmivad," kirjeldab Martin talus juba mõnda aega pakutavaid ekskursioone.

Toila kooli lapsed on kodu lähedal pakutavat talukülastuse võimalust klasside kaupa kasutanud, aga käiakse kaugemaltki.  Eelmisel aastal, mil selle suunaga alles alustati, korraldati juba  40 ekskursiooni.

Et lastel veel põnevam oleks, tuuakse Konjusse lähipäevil kaks hobust. Kas kunagi ka hipoteraapia võimalus tekib, sõltub sobiva asjatundja leidmisest.

Üks šoti mägiveis on peremehel samuti karja täiendusena mõttes soetada, samuti paar lammast ja põrsast.  Ja ehk mõni kana või part laudas praegu kaagatavale hanepaarile seltsiks.

Talu turismisuunda peab Martin Repinski pigem hobiks ja missiooniks, millest rahalist tulu pole eriti loota. Äraelamine ja arenemine ning sellesama hobi ülalpidamine on ikka lehmade ja kitsede kui Konju mõisa talu kaubamärgi kanda.

Kakssada kitse on juba poeginud või kohe-kohe poegimas, tallesid on 50 ja 70 vahel (nende arv muutub pidevalt), lüpsab 50-60 kitse ja päevane piimakogus on saja liitri ringis. Kõik see müüakse linnades ringi sõitvast piimaautost otse inimestele.

Kuu lõpus tuuakse Lätist veel sada kitse lisaks. Martin Repinski usub, et see on tal vahest viimane kord kitsi osta - edasine täiendus peaks juba oma karjast tulema.

Piim juustuks

Seda, et kitsepiima üle hakkab jääma, pole karta - juba selle kuu lõpus saab valmis esimene proovipartii juustu, peatselt saabub juustuvanne  riburada juurde ja juustutootmine läheb suuremas mahus lahti.

"Maaülikoolis on võimalik kasutada laborit, kus on võimalik väiksemate piimakogustega katsetada," läheb peremehe sõnul juustu tegemisel kasutusse nii lehma- kui kitsepiim.

Peatselt on talu juurde tekkimas pisike pood, kus hakatakse müüma nii otsest talutoodangut kui ka seepe, vannipärleid ja muid põnevaid looduslikke tooteid, mille valmistamisel kitsepiima on kasutatud.

8. aprillist saab Konju mõisa talust ametlikult mahetalu.