Kaevurite kuupalk kasvab 90 euro võrra

Veljo Aleksandrov ja Vladislav Ponjatovski lõid eile käed, mis toob 1. aprillist kaevuritele senisest 8 protsenti suurema palga. Foto: Peeter Lilleväli

AS Eesti Energia Kaevandused sõlmis eile ametiühinguga kaheks aastaks uue kollektiivlepingu, mille kohaselt tõuseb ettevõttes alates 1. aprilist palk keskmiselt 8 protsenti.

Suuremat osa ettevõtte töötajaid esindava kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu juht Vladislav Ponjatovski ütles, et kuigi ligemale pool aastat kestnud läbirääkimised olid pingelised, õnnestus lõpuks jõuda kokkuleppeni, mis lisab ettevõtte töötajale igakuisele brutopalgale 90 eurot.

Ametiühing on rahul

Ligemale kolme tuhande töötajaga kaevandusettevõtte personalijuhi Merike Sirendi sõnul on praegu keskmine palk 1177 eurot.

Ponjatovski tõdes, et kuigi alguses taotles ametiühing 120 euro suurust palgalisa, võib lõpptulemusega rahul olla. "Leidsime kuldse kesktee meie esialgse soovi ja tööandja pakkumise vahel, mis oli alla 50 euro," sõnas ta, pidades oluliseks, et palk tõuseb võrdselt kõigil töötajatel ulatuses, mis võimaldab katta kahel viimasel aastal toimunud eluasemekulutuste kasvu.

Kokkuleppega olid rahul ka ettevõtte kahe suurema tootmisüksuse Estonia kaevanduse ja Narva karjääri ametiühingujuhid Aleksandr Jessipko ja Aleksei Sinelnikov.  "Nii suurt palgatõusu pole meil viimase kümne aasta jooksul olnud. Oleme rahul ja arvan, et sellega on rahul ka meie töötajad, nii ajatöö kui tükitöö tegijad," ütles Sinelnikov.

Jessipko märkis, et loomulikult sooviksid paljud veelgi suuremat palgakasvu. "Keegi ei ütleks ära ka 300 või 500 euro võrra suuremast palgast.  Kuid see, mis me seekord saavutasime, on mõistlik ja normaalne kompromiss," ütles Jessipko.

Palgatõusu hind

ASi Eesti Energia Kaevandused juhatuse esimees Veljo Aleksandrov sõnas, et uue palgaleppe puhul arvestati nii ostukorvi kallinemist kui vastava valdkonna tööjõuturu hinda regioonis. "VKG on  oma palkadega ees," ütles ta, viidates hiljuti keemiakontserni avatud Ojamaa kaevandusele, mille keskmiseks palgatasemeks on juhid nimetanud 1500 eurot.

Raha palgatõusuks tuleb Aleksandrovi sõnul efektiivsuse tõstmise arvelt. "Tuleb otsida kõiki võimalikke sisemisi reserve, sest igasugused muud kulud ju tõusevad, nagu näiteks keskkonnatasud ja materjalid," ütles Aleksandrov. "Kui kerime palgaga liiga üle, siis pole põlevkivikaevuritel varsti võibolla üldse enam tööd."

Küsimusele, mida ta sisemiste reservide all silmas peab, vastas Aleksandrov:  "Need on lihtsad asjad. Mõnda teenust on võibolla mõttekam sisse osta, kui ise teha. Tuleb suurendada ühe kaevuri kohta väljastatavat põlevkivitonnide arvu. On võimalik korraldada raudteel põlevkivivedu väiksema töötajate arvuga."

Üldine suund efektiivsuse tõstmisel on Aleksandrovi sõnul ikkagi see, et teha väiksema arvu inimestega rohkem tööd. "Siis saavad need, kes on tööl, head palka," märkis ta.

Eesti Energia Kaevanduste töötajate arv langebki sel suvel enam kui paarisaja inimese võrra, sest kinni läheb Viru kaevandus ja selle 500 töötajast vaid paarisajale lubatakse praegu tööd Estonia kaevanduses. "Ka siin peitub osaline  kate palgatõusule. Viime Estonias aastase tootmismahu  seitsmelt miljonilt tonnilt üheksale ehk kasvatame peaaegu sama suuruse koguse võrra, mis tuli seni Virust.  Ent teeme seda poole vähema  arvu inimestega - siit tekibki efektiivsus," arutles Aleksandrov.

Kuigi alates uuest aastast, mil elektiturg on täielikult avatud, ei reguleeri riik enam põlevkivi hinda, ei ole Aleksandrovi sõnul sellele vaatatamata hinna tõstmiseks märkimisväärset ruumi. "Mul on mure, kuidas suudame põlevkivi hinda all hoida, sest põlevkivi hind on ühe ahela osa, mis ulatub lõpuks elektri turuhindadeni välja," sõnas Aleksandrov, lisades, et hinna osas on just käimas läbirääkimised suurima kliendi - Narva elektrijaamadega.

Energeetikud jätkavad palgavõitlust

Kui kaevurid lõid eile tööandjaga palgatõusu osas käed, siis energeetikutel on kokkuleppeni veel pikk maa. Narva Energia ametiühingujuht Vladimir Aleksejev sõnas, et läbirääkimised, kuhu on nüüdseks kaasatud ka riiklik lepitaja, kulgevad väga raskelt. "Käivad tulised vaidlused.  Praegu on veel ennatlik öelda, kas jõuame kokkuleppele või mitte," sõnas Aleksjev.

Tema sõnul on ametiühing  teinud oma nõudmistes järeleandmisi. Kui varem nõuti 20protsendist palgatõusu, siis nüüd ollakse nõus ka 15 protsendiga tagantulatuvalt alates selle aasta 1. jaanuarist, millele aasta pärast peab lisanduma veel kümme protsenti. Tööandja pakkumised on siiani jäänud alla kümne protsendi.

Narva elektrijaamades ulatus keskmine palk ligemale 1400 euroni. Aleksejevi sõnul võib keskmine küll selline olla, kuid 70 protsendi töötajate bruotopalk küünib vaevu tuhande euroni.

"Meie viimase pakkumise puhul on arvestatud nii tarbijahinnaindeksi tõusu kui töökoormuse kasvu," rääkis Aleksejev. Küsimusele, kas töö elektrijaamades on muutunud intensiivsemaks, vastas Aleksejev: "See pole õige sõna. Inimesed vajuvad inimesed lihsalt kokku. Väga raskeks on läinud."