Ida-Virumaa on kaks päeva seikluspealinn
14. märts 2013, 13:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta maikuus toimub Ida-Virumaal Eesti pikim seiklusvõistlus, mis paneb proovile võistlejate seiklushimu ja võidujanu.
48 tundi kestvat kestvusvõistlust võib nimetada omamoodi seiklusspordi olümpiaks, mis ei too 16.-18. maini Ida-Virumaale võistlema mitte ainult kohalikke seiklushulle, vaid ka lähiriikide sportlasi. Juba on end kirja pannud võistkonnad Venemaalt ja Soomest.
Lehmalugemine ja pesakastid
Sisuliselt on seiklusspordivõistlus nagu Erna retk. Või vähemalt võrdväärne Ida-Virumaa oma Utria dessandiga - 3-liikmelised võistkonnad lähevad rajale, peavad läbima kontrollpunktid, mis on avatud teatud aja, ning sooritama ülesandeid, mis annavad punktilisa. Isegi kohustuslik varustus on olemas. Selle vahega, et relva asemel peavad kaasas olema elementaarsed asjad, mida metsas ellujäämiseks vaja on.
Ja kontrollpunktides ei pea millegi pihta märki laskma. Vahel peab hoopis lehmakarja loendama või lindude pesakaste meisterdama. Või sundkorras sauna minema, mis pärast pikki tunde looduses liikumist pole sugugi ebameeldiv ülesanne. Seda laadi ülesanded on korraldajad tavaliselt võistluse sisse pikkinud koostöös kohalike väikeettevõtjatega, et neid ja nende tooteid osalejatele tutvustada. Aga on ka teistsuguseid ülesandeid, kus tuleb ronida, takistusi ületada, täpsust üles näidata, ujuda jne.
Tänavuse võistluse ülesanded on veel tõeline sõjasaladus, mida korraldajad kiivalt hoiavad. Küll saab erisugustest tegevustest aimu võistluse käigus, sest lisaks sellele, et võistlus on online'is pidevalt jälgitav, saab seiklushulle ka kohapeal uudistada.
Ratas, rulluisud ja paadid
Hoolimata sellest, et võistlus on paras väljakutse, tunnistab selle korraldaja, Ida-Virumaa juurtega Heigo Põld, et seiklussporti naudivad ka need inimesed, kellel mingit sporditegemise tausta ei ole. Lihtsalt need, kes tahavad head kohta, pingutavad tulemuse nimel, teised aga tunnevad lihtsalt mõnu võistluse läbitegemisest ja eneseületamisest.
Seiklusspordivõistlusel liigutakse eri viisidel: on etappe, mis tehakse läbi rattaga, sõidetakse ka rullidel, olgu need siis uiskude või suuskade all, aga on ka näiteks paadietappe.
"Rada pole lihtsalt võistlusmarsruut, püüame selle teha nii, et tutvustada ka piirkonda, kus võistlus toimub, ning anda võistlejatele vihjeid, kuhu iseseisvalt, sõprade või perega tagasi tulla," räägib Põld. Nii ei jää osalejatel nägemata ei pankrannik ega tuhamäed, Kurtna järvistu ega Peipsi liivarannad, rääkimata siinsetest soodest ja rabadest. "Kohaliku elu ja ettevõtete tutvustamine ja edendamine on üks EXTARi olulisi eesmärke," lisab ta.
Kestvusvõistlust peetakse Eestis tänavu juba neljandat korda. Eelmisel aastal lõi võistlusel kaasa 33 võistkonda.
Need, kes tahavad võistlusel osaleda, saavad ennast registreerida mai alguseni. Võistluse korraldajaks on XT sport ja registreerida saab nende kodulehel www.xtsport.ee. Korraldajad ootavad teiste seas võistlema ka Ida-Virumaa võistkondi, kellele lubatakse kohapeal mitmesugust tuge ja abi.