Maidla vald ei luba rikastusvabrikut Rääsa külasse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rääsa ja Ojamaa küla elanikke esindanud Inno Naur toonitas, et kaevanduse enda keskkonnamõju hinnang välistas rikastusvabriku asukoha mujal kui Aidu karjääris.
Rääsa ja Ojamaa küla elanikke esindanud Inno Naur toonitas, et kaevanduse enda keskkonnamõju hinnang välistas rikastusvabriku asukoha mujal kui Aidu karjääris. Foto: Matti Kämärä

Uus-Kiviõli kaevanduse tööstusala detailplaneering on vastuolus Maidla vallavolikogu antud lähteülesannetega, kus ei nähta võimalust, et rikastusvabrik võiks asuda kusagil mujal kui Aidu karjääri alal.

Uus-Kiviõli kaevanduse tööstusala detailplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) avaliku arutelu hakatuseks pani vallarahvas kahtluse alla planeeringu koostaja seaduslikkuse.

"Kaevandust arendab AS Eesti Energia Kaevandused, planeeringut koostab AS Eesti  Energia Kinnisvara - see on vastuolus planeerimisseadusega, sest seotud isikute puhul võib tekkida huvide konflikt," väideti Ojamaa ja Rääsa küla vastulauses.

Et vallavalitsus pole neid nõustavalt advokaadibüroolt veel sellele küsimusele vastust saanud, otsustati rahvakoosolekul keskenduda keskkonnamõju hindamisele, jättes planeeringu enda põhjalikumalt käsitlemata.

"Kui peaks selguma, et tegemist on huvide konfliktiga, muutub ainult planeeringu koostaja; planeeringu endaga minnakse samast kohast edasi ja keskkonnamõju hindamisega samuti," selgitas vallavolikogu esimees Enno Vinni.

Arendaja rikastaks kohapeal

Kolm aastat tagasi räägiti Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnamõju hinnates selgeks, et kaevanduse rikastusvabrik ehitatakse Aidu karjääri tööstusalale. KMH aruandes tunnistati see otseste keskkonnamõjutuste osas eelistatuks, mööndes küll, et tootmistehnoloogiliselt on tegemist kehva lahendusega. Sellest lähtudes väljastas Maidla vallavolikogu ka planeeringu lähteseisukohad.

Mullu suvel kaevanduse tööstusala keskkonnamõju hindamise programmi arutelul tuli arendaja välja ettepanekuga käsitleda ühe alternatiivina ka rikastusvabriku ehitamist sellelesamale tööstusalale.

"Meil oli plaanis ehitada rikastusvabrik Aidu territooriumile, vahepeal on aga aeg edasi läinud ja tehnoloogia muutunud," ütles Eesti Energia Kaevanduste arendusjuht Kalmer Sokman, et vabriku ehitamine kaevanduse tööstusalale võimaldab toomise kompaktsemaks muuta ning aherainet maa alla tagasi viia.

Mürast ei pääse

Detailplaneeringu eskiisi koostaja esindaja Uno Vaino märkis, et 40 meetrit kõrge vabrikuhoone  poleks teiste, kuni 30meetriste hoonete kõrval (katlamaja korsten isegi 36 m) visuaalselt häiriv.

Keskkonnamõju hinnanud OÜ Alkranel ekspert Alar Noorvee väitis, et kogu tööstusalal tekkiv müra, arvestades ka rikastusvabrikut, jääb igal juhul lubatud normi piiresse ning suurim müraallikas oleks hoopis tuulutussurf. Arvestuste aluseks võeti Estonia kaevanduse maapealse tuulutussurfi müratase, kuna Uus-Kiviõlis on kavas ventilaatorid maa alla viia, oleks seal tegelikult müra veel vähem.

Kuigi tööstusalast väljapoole jõudev müra olevat minimaalne, soovitab hindaja tootmiskompleksi ning lähimate elamute vahelisel alal lageraiet mitte teha - see looks müra levikuks soodsad koridorid.

Müra seisukohalt ei näe hindaja olulist vahet, kas rikastusvabrik rajatakse Aidu karjääri või uue kaevanduse tööstusalale. "Kui see ehitatakse Aidusse, tuleb kohapeale ehitada ümberlaadimissõlm, mis samuti müra tekitab," märkis ta.

Terviseuuringut pole loota

Keskkonnamõju hindaja märkus tööstusterritooriumi mõõdukalt negatiivsest mõjust inimestele (norme ei ületata, ent inimeste tundlikkus on erisugune) viis taas tõdemiseni, et uuring sellistest mõjudest inimeste tervisele on ikka veel tegemata.

Enno Vinni sõnul pole seda uuringut niipeagi loota: "Selle tegemine on väga keeruline - on vaja ligipääsu inimeste isikuandmetele."

Protokolli kanti ettepanekud analüüsida kaevanduse mõju piirkonna kinnisvarahindadele, arvata kaevanduse tööstusala välja Maidla jahimeeste seltsi rendijahipiirkonnast, tuua alternatiive võrreldes välja ka kõigi tööstusalale kavandatavate mägede asukoht, kõrgus ja maht ning soovitus kasutada tööstusala hoonete kütmiseks maakütet. Viimase kohta märkis Kalmer Sokman, et seda võimalust kaalutakse juba niikuinii.

Vallaelanike kirjalikult esitatud küsimused ja ettepanekud saavad vastuse mõne aja pärast.

Märksõnad

Tagasi üles