/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2013/04/11/11992147t1hec90.jpg)
Avinurme on tõusnud turismikaardile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Viru turismiklastri üldkoosolek peeti Avinurmes, et veenduda: puutöö-elulaadi rakendamine turismivankri ette on muutnud kohalikku ettevõtlust ja elu.
Selgus, et puidul põhinev elulaad on saanud kõvasti tuntust juurde, kui seda on alates 2010. aastast turismis aktiivselt kasutatud.
Avinurme vallavolikogu esimees Aivar Saarela rääkis, et turism oli kohalikele esialgu võõras, aga kui rajati elulaadikeskus ja puiduait, harjuti sellega, et alevi vahel peatub aina rohkem busse. "See on vallale positiivne, sest saame tuntust juurde. Arvame, et kõik teavad, et Avinurme on puutöökants, aga kõik ei ole isegi tünnilaadast midagi kuulnud, kuigi seda on juba kümme aastat korraldatud."
Nii Saarela kui puiduaida perenaine Eveli Tooming tõdesid, et Avinurme pudelikaelaks on praegu majutus: kohalikus hostelis on 16 voodikohta, aga tursmibussid toovad korraga 40-50 inimest. "Esmalt ongi vaja majutuskohti juurde, sest kes ööbib, jätab rohkem raha," rääkis volikogujuht, lisades, et kui teostub valla uude arengukavasse kirjutatud vana koolimajahoone renoveerimine õpilaskoduks, võiks seal ka mujalt tulnutele öömaja pakkuda.
Müük kasvab
Lisaks Avinurme tuntuse suurenemisele on turism tõstnud kohalike ettevõtete käivet. Tooming märkis, et puiduaida rajamisega on ASi E.Strauss käive kasvanud 40 protsenti. Avardunud on ka käsitööliste võimalused, sest Avinurme elulaadikeskus müüb ligemale 40 meistri näputööd.
Saarela kinnitas, et vald jääks üksi turismi arendamisel hätta. "Volikogus olid omal ajal kõhklused, kas liituda turismiklastriga, aga väike vald ei suudaks end üksi turundada ja see oleks seotud ka suuremate kuludega, sest peaks palkama turismispetsialisti."
Seetõttu oli Avinurme nende kohalike omavalitsuste seas, kes koos turismikorraldajatega sõlmisid 2009. aastal koostööleppe, et palgata maakonna turismispetsialist ja teha ühist müügitööd.
Koostöö jätkub
Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen meenutas, et kui turismiklaster kutsuti Ida-Viru ettevõtluskeskuse eestvedamisel ellu, seati sihiks tõsta maakonna külastajate arvu 2015. aastaks 25 protsenti. Ta tõi võrdluseks, et kui 2009. aastal oli Ida-Virumaal 240 100 ööbimist, siis mullu 337 300 ehk 40 protsenti rohkem.
Näiteks vene turistide arv on kasvanud kolme aastaga tervelt 219 protsenti. "Ühest küljest oli aeg küps ja Vene turistid tahavad siia tulla, aga kindlasti on suur teene koordineeritud koostööl, sest ilma selleta on meil oht jääda transiidikoridoriks," arvas Kiviõli seikluskeskuse tegevjuht Terje Bürkland.
Praegu on turismiklastril 39 partnerit ja uus koostööleping on sõlmitud 2016. aastani. "Soovime, et Ida-Virumaal oleksid kõige uuenduslikumad ja nutikamad turismiteenused. EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso kiitis meid selle eest, et näeme tulevikku ja võimalusi ega keskendu liigselt hädadele," rääkis Jalonen.