Eesti Energia ja VKG võivad teha ühise rafineerimistehase

Viru Keemia Grupp. Foto: Matti Kämärä

Kui seni on Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi vahel käinud omamoodi võidujooks, kumb esimesena põlevkiviõlist diislikütuse tootmise tehase valmis teeb, siis nüüd on õhus huvi leppida kokku ühise tehase rajamiseks. 

Kaks Eesti põlevkivitööstuse hiidu sõlmisid küll aastaid tagasi ühiste kavatsuste protokolli, mis nägi ette ka arendustegevust ühise rafineerimistehase rajamiseks, ent tegelikult pole koostöö õnnestunud.

Seni igaüks omaette

Nii riiklik Eesti Energia kui Eesti erakapitalile kuuluv VKG on tegutsenud põlevkivile suurema väärtuse loomisel siiani omaette. Mõlemad on kuulutanud avalikkusele, et 2016. aastal hakkavad nad põlevkiviõlist valmistama autokütuseks sobivat diislit. Mõlemad on selle nimel teinud ka ettevalmistusi oma rafineerimistehase rajamiseks. Mahtude poolest oleks tegu maailma väiksemate seda laadi tehastega.

VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa sõnul ei ole ühistegevusest Eesti Energiaga seni asja saanud mitmete erimeelsuste tõttu nii finantseerimise kui tehniliste küsimuste osas. Omaette rafineermistehase rajamise pooldaja oli kuni eelmise aasta lõpuni Eesti Energia kütuste valdkonda juhtinud Harri Mikk. Pärast tema ametist lahkumist on aga mitmete allikate väitel kaks ettevõtet asunud taas koostöövõimalusi otsima.

Eile edastatud pressiteate põhjal on Eesti Energia alustanud läbirääkimisi teiste Eestis tegutsevate põlevkiviõli tootjatega, et kaaluda ühise rafineerimistehase rajamist.

Ajendiks toodi rahvusvahelise insenerfirma FLUOR B.V  läbiviidud analüüs, millest ilmnes, et majanduslikult on otstarbekam rajada esialgu kavandatust suurema võimsusega tehas.

Eesti Energia õlitööstuse juht Igor Kond selgitas Põhjarannikule, et kui lisaks töötavale Enefit140 tehasele käivitub ka rajatud Enefit240 ning lähiaastatel ehitatakse veel kaks sellist tehast, ulatuks Eesti Energia aastane õlitoodang ligemale ühe miljoni tonnini. "Analüüs näitas, et rafineerimistehas oleks majanduslikult tulusam, kui aastane tooraine kogus oleks ühest miljonist suurem," märkis Kond.

Tema sõnul on eesmärgiks suurendada tooraine mahtu selleks, et tõsta investeeringu tasuvust iga barreli töödeldava õli kohta. "See, kui palju toorainet uus tehas vajada võiks, sõltub juba potentsiaalsetest partneritest, kellega rafineerimistehase osas läbirääkimisi pidada kavatseme," tõdes ta.

Tähtaeg 2016 tühistatud

Samas teatas Eesti Energia, et seoses uute väljavaadete analüüsimisega lükkub diislitootmise esialgne tähtaeg 2016. aasta edasi, ja uut tärminit praegu pole.

Priit Rohumaa rääkis Põhjarannikule, et Eestisse ühise rafineerimistehase rajamine on mõistlik, kuid võtmeküsimuseks on jõuda selgusele, kui suurt tehast tegelikult vaja on.

VKG rafineerimistehas on praegu kavandatud töötlema aastas  750 000 tonni põlevkiviõli. Sellest 550 000 tonni peaks tulema VKG oma õlitehastest, kui valmivad nii praegu ehitatav Petroteri teine kui ka kavandatav kolmas tehas.

"Rafineerimistehase ehituse pakkumised on meil laual. Anname viimast lihvi nii finantseerimise kui tehnilistele nüanssidele. VKG jaoks on see väga suur ettevõtmine, mille puhul lähtume vanasõnast "üheksa korda mõõda ja üks korda lõika"," ütles Rohumaa tulevase tehase kohta, mille eeldatav maksumus jääb suurusjärku 400 miljonit eurot.

Küsimuses, kui suure võimsusega võimalik ühine tehas peaks olema, tuleks Rohumaa hinnangul selgusele jõuda lähitulevikus, enne kui VKG oma tehase ehitust alustab.

VKG jätab varu 

Rohumaa sõnul on VKG praeguse variandi puhul jäetud 200 000 tonni jagu vaba võimsust ja seetõttu ollakse huvitatud koostööst nii Eesti Energia kui Kiviõli Keemiatööstusega. "Üks tähtsamaid ja keerukamaid küsimusi ongi, kui palju konkreetsel aastal, mil rafineerimistehas valmib, osapooled õli pakkuda suudavad," sõnas Rohumaa, märkides, et kogu ettevõtmise tasuvusele  lisab täiendavat ebaselgust, milliseks kujunevad reeglid põlevkiviõlist toodetud kütuse turustamisele Euroopa Liidus.

Eesti Energia teeb pingutusi õlitootmise mahu suurendamisse, ent mullu sügisel käivituma pidanud Enefit280st tänase seisuga toodangut veel ei tule ja uusi tähtaegu ettevõte ei nimeta.

Õli tootmist plaanib kasvatada ka Kiviõli Keemiatööstus. Selle üks omanikke Heiti Hääl on samas varem Põhjarannikule öelnud, et nemad rafineerimistehast ei plaani. "Olen veendunud, et see on õige suund, kuid kolmanda järeltöötluse tehase rajamine Eestisse oleks minu arust liig. Juba kaks tundub kõrvalt vaadates ebaefektiivselt palju," sõnas ta.