Narva võib ettevõtja põhimõtete tõttu kalli europrojektita jääda

Joaorg on piirijõe kaldal olev maastikupark. See arhiivifoto on tehtud aprillikuise suurvee aegu. Joaoru arenduse esimene etapp pidi algama juba tänavu suvel, kuid linnavõimud venitasid ehitaja otsingutega liiga kaua. Võimaliku musta stsenaariumi kohaselt võib see linna nurgake kauaks Euroopa rahata jääda. Foto: Ilja Smirnov

Narvas ähvardab läbi kukkuda 4 miljonit maksev Joaoru puhkeala arendamise europrojekt. Nüüd sõltub kõik ettevõtjate-ehitajate otsusest, kes tegid hinnalt kolmanda konkursipakkumise. Kui minnakse kohtusse, võivad kalli tellimuse kaotada nii nemad kui konkurendid, selle õppetunni tagajärjed võivad aga aastateks venima jääda.

Narva linnavalitsus kinnitas 2. mail kahe riigihanke konkursi tulemused, millega otsiti rannahoone ehitajat ja Joaoru puhkeala territooriumi heakorrastajat. Mõlemal juhul tunnistati konkursi võitjaks kolme firma liit: OÜ E&G Invest (Tartu), AS Pärnu REV (Pärnu), OÜ Nordicvent (Tartu). Nende ühispakkumised on  2 724 749 miljonit eurot üks  hange (ehitus) ja 709 081 eurot teine (territooriumi heakorrastus).

Ühtekokku laekus ühele konkursile kuus pakkumist ja teisele neli.

Narva AS Vant, kes koos Narva ASiga Eesti ESM tegi odavuselt kolmanda ehituspakkumise hinnaga 3,1 miljonit eurot, on nüüd valmis kohtutee jalge alla võtma. Kuid projekti tähtaeg on kukkumas ning seetõttu ähvardab linna oht kaotada mitme algatuse eurorahastus.

Kaotaja paistab silma põhimõttekindlusega

AS Vant ja AS Eesti ESM taotlesid 8. mail riigihangete vaidlustamise komisjonilt  nii mainitud võitjate liidu kui ka teisele kohale platseerunud firmade liidu Nordlin Ehitus ja KH Energia-Konsult konkursikvalifikatsiooni tühistamist. Komisjon jättis taotluse 3. juunil rahuldamata, jättes vaidlejale võimaluse pöörduda järgmiseks halduskohtusse.

АSi Vant juhatuse liige  Juri Barkov rääkis eile Põhjarannikule, et juristid pole veel otsustanud, edasikaebamiseks on aga aega teisipäevani. Barkov ise, üks Narva kogenumaid ettevõtjaid, on kindel, et kogu protseduur, kaasa arvatud kohtud, tuleb läbi käia.

"Esiteks tuleb oma huvide eest seista. Teiseks toimida riigihangete seaduse raames. Kolmandaks tahame, et oleks ühetähenduslik seisukoht, kuidas edasi elada: kas võime ise samamoodi rikkuda, nagu rikkusid need firmad, ning olla tänu sellele kvalifitseeritud - või ei tohi seda teha," ütles ta.

Barkovi sõnul protestitakse hanke tingimustele mittevastava kolme firma ühise rahalise käibe vastu, mis võimaldas teha odavaima pakkumise. Viimasel kolmel aastal ei tohtinud pretendendi käive olla väiksem kui 3 miljonit eurot aastas, ent 2010. aastal oli liidu käive kokku kõigest 2,98 miljonit. "Pärast seda, kui me vaide esitasime, tegid nad 15. mail äriregistris muudatuse, aga see oli juba pärast konkurssi - ning meie meelest on see ilmne rikkumine."

Teine rikkumine puudutab konkursist osavõtnuid, kes tegid hinnalt teise pakkumise. Barkovi sõnul ei kirjutanud nad täielikult alla, et on kõigi hanke tingimustega nõus: "Kolm korda pankrotistusid seal inimesed ja hülgasid oma alltöövõtjad. Ma arvan, et nad jätsid meelega lehekülje allkirjastamata, et lepingu sõlmimise korral oleks võimalus muuta tingimusi, mis olid hankedokumentides. Teada lugu."

Narvale ei meeldi karm õppetund

Narva  peaarhitekt Peeter Tambu teatas, et kui vaidlus jätkub kohtus, siis ei saa linn fondide ees kohustusi täita: "Üks nõudmisi oli, et ehitusleping peab olema sõlmitud enne 26. juunit. Me kõik teame, et kohtuasjad kipuvad Eestis venima, seega ei jõua me mainitud tähtajaks enam kuidagi."

Musta stsenaariumi võimaluse kohta ütles Tambu, et tema näeb seda "väga mustana".

"Mitme Narva turismi- ja infrastruktuuri projekti rahastamine on seotud Joaoru projekti teokstegemisega. Kui selle esimene etapp jääb meil teostamata, siis võime me kaotada väga suure raha järgmisel rahastusperioodil. Ja praegu on asi puhtalt Narva kadeduses - paljud meie inimesed, kes ise ei saa, teevad kõik selleks, et ka teised ei saaks," ütles ta.

Juri Barkov pole aga küsimuse säärase püstitusega kategooriliselt nõus:

"Miks ja kuidas meie siia puutume?! Meie ei riku seadusandluses midagi. /.../ Linnal oli kaks aastat, et see leping sõlmida, ning nüüd on kõik meie taga kinni?" imestab ettevõtja, rõhutades, et "meil oli dokumentidega kõik korras". "See kohtuotsus on kasulik peale meie vististi ka linnavalitsusele - et neis konkurssides, mis tulevad edaspidi, ei tuginetaks enam meie või komisjoni arvamusele, vaid kohtuotsusele. Ja siis ei ole enam üldse mingeid vaidlusi."