Keskkonnatasudest peaks Ida-Virusse rohkem tagasi jõudma

Ida-Virumaa põlevkivitööstustelt laekuv maksuraha peaks senisest enam maakonda tagasi tulema. Foto: Peeter Lilleväli

Arvestades põlevkivitööstuse mõju ümbritsevale ja panust riigi rahakotti peaks Ida-Virumaa saama Eesti keskkonnatasudest tagasi senisest märka suurema osa.

Selline on üks peamisi järeldusi, mis ilmneb põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisest perioodil 2015-2030, mille viis Ida-Viru omavalitsuste liidu tellimusel läbi poliitikauuringute keskus Praxis.

Uuringu üks läbiviijatest, Praxise majanduspoliitika direktor Katrin Pihor, ütles, et midagi väga põrutavat võrreldes varasemate teadmistega uuringu käigus ei ilmnenud. "Küll aga leidis tugevat kinnitust kogu põlevkivitööstuse tähtis roll nii Ida-Virumaa tööhõives kui kogu maakonna käekäigus," märkis ta. "See tähendab, et kui peetakse näiteks plaane põlevkivi kasutamise koomaletõmbamiseks, siis tuleb kindlasti arvestada sellega kaasnevate suure hulga negatiivsete sotsiaalmajanduslike mõjudega."

Pihori hinnangul ei ole otstarbekas koormata põlevkivitööstust uute või suuremate maksudega, küll aga on põhjust revideerida keskkonnatasudest laekuva raha kasutamist. "Põlevkiviga seotud ettevõtetelt laekub suur osa keskkonnamaksudest, mida kasutatakse küllaltki ühtlaselt üle kogu Eesti. Tegelikult tuleks sellesama raha eest teha aga märksa rohkem elukeskkonna parandamiseks Ida-Virumaal, kus on põlevkivitööstuse mõjud tugevamad kui kusagil mujal. Selle all ei tule silmas pidada ainult loodusega seotut, vaid keskkonda laiemalt," ütles ta, tuues näiteks, et küsitluses osalenud inimesed tundsid näiteks puudust ka sellest, et Ida-Virumaal on liiga vähe vaba aja veetmise võimalusi.

Keskkonna investeeringute keskuse (KIK) juhatuse esimees Veiko Kaufmann ütles Põhjarannikule, et aastatel  2007-2013 on KIK Ida-Virumaale suunanud keskkonnaprogrammist üle 21,2 miljoni euro, millele lisandub ligemale  132,8 miljonit Euroopa Liidu struktuuritoetuste vahendeid. "Viimane number on võrreldes Eesti teiste maakondadega oluliselt suurem. Toetust on saanud nii kohalikud tööstusettevõtted kui ka omavalitsused," kinnitas Kaufmann.

Tema sõnul on toetuste saamise eelduseks aktiivne taotlemine. "Kui projektil on oluline positiivne keskkonnamõju ning taotlus vastab nõuetele, on suur tõenäosus, et projekti ka toetatakse. Senine taotlemise aktiivsus on Ida-Virumaal võrreldes teiste maakondadega üsna sarnane," kinnitas ta.

Põhjalikumalt tutvustavad Praxis ja IVOL  uuringu tulemusi sel reedel Toila sanaatoriumis. Uuringu läbiviimist toetas 36 000 euroga KIK. (PR)