Eksametnik pigistas linnalt salastatud dokumendid kohtu abil välja

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jurist Riho Sillar läks Narva linna vastu kohtusse, tõestades ära, et kõik dokumendid, mis puudutavad omavalitsuse eelarvest tehtavaid kulutusi, peavad olema avalikkusele vabalt kättesaadavad.
Jurist Riho Sillar läks Narva linna vastu kohtusse, tõestades ära, et kõik dokumendid, mis puudutavad omavalitsuse eelarvest tehtavaid kulutusi, peavad olema avalikkusele vabalt kättesaadavad. Foto: PÕHJARANNIKU ARHIIV

Narva linnavalitsuse endine ametnik Riho Sillar seljatas kohtus linnavalitsuse, kes keeldus talle esitamast dokumente, mis tõendavad, kui palju kulutas linn kohtuskäimisele, et saada lahti ebasoosingusse langenud ametnikest.

Sillar pöördus möödunud aasta lõpus Tartu halduskohtusse, kuna linnavalitsus keeldus väljastamast lepinguid ja arveid, mis on seotud advokaadibürooga Alvin Rödl&Partnerid alates 2011. aastast. Sillari tagamõte oli saada teada, kui palju linn on kulutanud maksumaksja raha, saamaks lahti linnavõimu avalikult kritiseerinud ametnikest eesotsas linnavara- ja majandusameti juhi Tamara Luigase ning ameti juristi Dmitri Antonoviga, aga ka Riho Sillari endaga.

Salastatud avalik info 

Linnavalitsus teatas märgatavalt seaduses ette nähtud tähtaegu ületades, et need dokumendid on kuulutatud asutusesiseseks kasutamiseks. Poolteist kuud hiljem, kui Sillar oli asja kohtusse kaevanud nõudega tunnistada linnavalitsuse tegevus ebaseaduslikuks ning kohustada linnavalitsust neid dokumente esitama, teatas linnavalitsus, et eksametnikule need lepingud esitatakse, "kuna nende asutusesiseseks tunnistamise alus on ära langenud".

Kuid linn keeldus endiselt väljastamast advokaadibüroo arveid, leides, et tegu pole avaliku teabega.

Kohus aga arvas teisiti ning viitas avaliku teabe seadusele, kus on öeldud, et dokumente, mis puudutavad kohaliku omavalitsuse eelarve kasutamist, ei tohi tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks. Seetõttu polnud kohtu arvates neid pabereid üldse võimalik sel kombel salastada.

Narva linnasekretär Ants Liimets vastas Põhjaranniku küsimusele, miks linn sel kombel seadust rikkus, nii: "Miks inimesed rikuvad vahel seadust, samamoodi nagu ka organisatsioonid? Kas siis rumalusest või teadmatusest. Me, jah, ei teadnud, et see on avalik teave."

Riho Sillar aga ütles, et tema eesmärk oli selle teabenõude puhul välja selgitada, kui palju on Narva linnavalitsus raisanud maksumaksja raha selleks, et lahti saada ebasobivatest isikutest. Tema sõnul on ta nüüdseks nõutud arved saanud, aga sealt ei selgu, mille eest ja missuguse lepingu alusel on arved esitatud. "Ma ei saa sealt mitte midagi aru ja tahan nüüd selgitust, et lõpuks tõele jälile saada," sõnas Sillar, kelle sõnul on linn töötajad koondanud, hiljem nendega kohtuskäimiseks advokaate palganud ja kohtupidamise tulemusel maksnud ebaseadusliku koondamise eest veel kuue kuu hüvitise. Kuigi ta enda sõnul täpset summat ei tea, aga linna kulu kogu selle koondamise juures võib ulatuda 70 000 euroni.

"Linnal on terve juriidiline teenistus, mis ei ole millekski võimeline. Ja kui linn oleks isegi kohtus  võitnud, siis poleks kaotajalt olnud võimalik advokaadikulusid välja mõista, sest eeldatakse, et inimeste tööle võtmine ja vabastamine on haldusorgani igapäevatöö ja ta peab oskama inimesi koondada. Aga näe, ei oska," sõnas Sillar.

Miks palkas linn kohtuskäimiseks kalli advokaadibüroo, selle asemel et kasutada oma juriidilise teenistuse spetsialiste? "Sest linna ülesanne pole kohtus käia. See, et peame kohtus käima, on linnale lisakohustus ning siis tulebki abi mujalt küsida," sõnas Liimets.

Linnasekretär eitas väidet, et koondamised viidi läbi, saamaks lahti ebamugavatest ametnikest, kes rääkisid avalikult linnavalitsuses vohavast korruptsioonist. "Põhjus oli selles, et amet ei saanud oma ülesannetega hakkama, mistõttu kukkusid läbi mitmed riigihanked. Loomulikult olid vastuolud, Luigas muudkui rääkis üht, mõtles teist ja tegi kolmandat. Muud juttu polnud, et linnavalitsuses peale korruptsiooni muud polegi. Käigu sinna kohta oma jutuga! Kui pooled on vihavaenus, siis räägitakse ikka, mida heaks arvatakse. Aga tuleb rääkida faktidest," sõnas ta.

Kohtuotsus, millega Narva linna tegevus seadusevastaseks tunnistati, on praeguseks jõustunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles