Viru Keemia Grupp loobus diislitehase ehitusest

Kuigi Jaanus Purga oleks pooldanud diislikütuse tehase rajamist, ei pidanud enamik VKG juhtkonnast praegu nii suure riski võtmist otstarbekaks. Foto: Matti Kämärä

Eesti Energia teatas mai lõpus, et loobub diislitehase ehitusest. Eile avalikustas samasuguse otsuse ka Viru Keemia Grupp.

Kui veel mõni kuu tagasi olid nii Eesti Energia kui ka VKG juhid kindlad, et ehitavad Eestisse rafineerimistehase, mis toodab põlevkiviõlist diislikütust, siis nüüdseks on need plaanid luhtunud. Ainuüksi Eesti Energia diislitehas Auveres oleks ettevõtte plaanide järgi pidanud katma kogu riigi diislikütuse vajaduse.

Liiga suur risk

VKG juhatuse liikme Jaanus Purga teatel osutus investeeringu finantseerimine liiga kulukaks. Purga sõnul oleks rafineerimistehas tasuv äriprojekt, kuid ettevõtte laenukoormus on niigi suur ja veel üks laen käiks neile üle jõu.

"VKG otsustas rafineerimistehase ehituse edasi lükata," ütles Purga. "Planeeritav ligi 400 miljoni eurone investeering on oluline ja mastaabilt suur nii VKG kui ka Eesti jaoks ning seetõttu peavad kõik olulised sisendid olema pika aja peale stabiilselt paigas."

Purga märkis, et ettevõttel pole kindlust põlevkivi kaevandustasude edasise suuruse osas, sest valitsus tõstis eelmise aasta lõpus järsult loodusvarade kasutamisõiguse tasu.

"Praegu ei saa kindel olla, mida tulevik Eestis põlevkivisektori maksustamises toob. Meile on väga oluline näha juba praegu, mis saab 2016. aastal ressursi- ja saastetasudega ning milliseks kujuneb põlevkivi ressursipoliitika järgmisel arengukava perioodil," kommenteeris Purga.

Eesti Energia keskendub õlile

Eesti Energia juht Sandor Liive ütles, et teda VKG otsus ei üllata. "Me ise nägime, et ei ole vaja kiirustada, sest toorõli rafineerimine läheb kulukamaks kui saadav tulu," lausus Liive.

Ta möönis, et õlitootjad on ise liigselt reklaaminud oma diislikütuse tootmist. Liive sõnul on Eesti kui naftariigi potentsiaal endine, sest põlevkivist toodetud õli saab edukalt müüa.

"Naftariike on maailmas palju, aga rafineerimise äri on õhukese marginaaliga ning olnud pikka aega kahjumlik," selgitas Liive. "Meil ei ole mõtet rafineerimistehast ehitada, kui saame toorõli müüa ja diislikütust lähiriikide rafineerimistehastest sisse osta."

Suur probleem kohaliku põlevkivitööstuse ees on Euroopa Liidu kliimapoliitika. Eesti poliitikud eesotsas peaminister Andrus Ansipiga on üritanud Brüsselit mõjutada, et leevendada suhtumist põlevkivist toodetud diislikütusesse. Kinnitamata andmeil pole aga püüdlused vilja kandnud ja Euroopa Komisjon on kinnitamas eelnõu, mis muudab põlevkivist tehtud diislikütuse müügi liidu siseturul keerulisemaks ja Eestis võimatuks.

Purga möönis, et tehasest loobumise otsus ei sündinud lihtsalt, sest ettevõtte juhtkonnas oli eriarvamusi. Ta ise oleks ehitust alustanud. Seda enam, et eelmisel kuul jõudis lõpule rafineerimistehase ehitushange.

Oma tehase ehitamisest loobudes teatas Eesti Energia, et kaalub koostööd VKG ja Kiviõli Keemiatööstusega. Purga ütles, et kahe ettevõtte juhtkonnad on kohtunud. "Mõtteid oleme vahetanud, aga enne tuleb Eesti Energial oluliselt rohkem õli toota," ütles Purga.

Eesti Energia annab praegu käiku oma esimest uut õlitehast, VKG-l on üks uus valmis, teine ehitamisel ja kolmanda ehitus peaks algama sügisel.