Kehv projekt jättis Kohtla-Nõmme kanalisatsiooni ehituse rahata

2009. aasta sügisel said ühiskanalisatsiooniga liituda vaid paarkümmend Kohtla-Nõmme majapidamist, kõik ülejäänud ootavad pikisilmi aega, mil enam settekaevust sõltuma ei peaks. Foto: Matti Kämärä

Kohtla-Nõmme valla tellimusel vee- ja kanalisatsioonisüsteemi laiendamise projekti kirjutanu jättis tähelepanuta, et ühtekuuluvusfondi toetuste puhul ei ole käibemaks abikõlblik kulu.  

Neli aastat tagasi renoveeriti Kohtla-Nõmmel amortiseerunud kanalisatsioonitorustikke ja ehitati pisut ka uusi, mis andis kahekümnele seni settekaevu kasutanud majapidamisele võimaluse ühtse heitveesüsteemiga liituda.

Enamik eramaju laseb oma heitvee tänini vanadesse settekaevudesse, kust see pahatihti kaevanduskäikudesse lekib ja põhjavett ohustab.

Joogiveetorustike uuendamisega on Kohtla-Nõmmel viimastel aastatel tegeletud, jäänud on vaid üksikud jupid.

Need probleemid loodeti korraga lahendada ja võeti plaani suur, enam kui kaks miljonit eurot maksev, projekt, millele loodeti keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu ühtekuuluvusfondist toetust saada.

Juuli hakul teatas KIK, et taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei rahuldata. Taotluse puudustest, mis sellise otsuse ajendasid, anti teada juba mitmes varasemas valda saadetud kirjas, nõnda olnuks piisavalt aega vigu parandada.

Käibemaks komistuskiviks

"Volikogus ja majanduskomisjonis oli selle projekti teema mitu korda õhus, aga tollane vallavanem Illart Jool suutis kõiki veenda, et tema juhib seda projekti ja kõik saab korda," rääkis vallavolikogu endine esimees, praegu volikogus opositsiooni kuuluv Mait Rooden.

"Projekti eelarve ei ole adekvaatne, taotleja ei ole esitanud vallavolikogu otsust käibemaksu tagamise kohta, praeguse olukorra kirjeldus on puudulik, pole üheselt arusaadavat torustike ja rajatiste skeemi..." loetles ta KIKi vastuskirjas toodud põhjendusi, miks taotlusele eitav vastus anti. "Iga suure projekti taga on meeskond, kes peab sellised probleemid lahendama, ja volikogu ei saa küll süüdistada, justkui oleks see vallavanema mahavõtmise tagajärg. Volikogu tuli isegi erakorraliselt kokku, kui oli vaja selle projektiga seotud otsus vastu võtta. Nüüd on aga selgunud peamine põhjus - me ei vasta põhitingimustele, sest vald ei ole käibemaksukohuslane. Kas seda siis enne ei teatud?"

Projekti tellimis- ja esitamisaegne vallavanem Illart Jool tunnistas, et nii tema kui projekti kirjutanud Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus (ERKAS) teadsid käibemaksu seesugustes projektides abikõlbliku kulu olevat.

"See, et ühtekuuluvusfondi puhul on asi teisiti, tuli välja liiga hilja," tõdes ta.

Projekti ümbertegemiseks oleks olnud kaks võimalust: määrata taotlejaks vee-ettevõtja (aga Järve Biopuhastus polnud arvukatele muudele projektidele viidates valmis seda projekti enda vedada võtma) või nõustuda ka käibemaksu valla kanda võtmisega. Viimane tähendanuks, et lisaks 15protsendilisele omaosalusele (üle 300 000 euro) tuleks katta veel 20 protsenti kuludest, seega kokku jääks valla maksta peaaegu 700 000 eurot.

"Meil on käsil ka teine veeprojekt - taotleme KIKist raha uue puurkaevu rajamiseks - ja neid kahte korraga rahastada oleks nagunii keeruline, koos käibemaksu tasumisega peaksime end "punasesse" laenama," ütles vallavanem Jaak Rooden, et käibemaksu tagama pole vald lihtsalt suuteline.

"Seda probleemi praegu ei oleks, kui vald oleks Järve Biopuhastuse liige," on Mait Rooden veendunud, et vald pidanuks juba ammu vee-ettevõtja osanikuks hakkama.

Projekt uuele ringile

Jaak Rooden kinnitas, et muud KIKi kirjas viidatud puudused on nüüd kõrvaldatud, muuhulgas tehti korda torustike skeem.

"Suure tõenäosusega ei oleks me sellele projektile raha saanud ka siis, kui taotlusega poleks probleeme olnud - Ida-Virumaal ei saanud keegi, ilma jäid ka Järve Biopuhastuse kaks projekti," ütles ta.

Illart Jool ei pea projekti koostamisele kulutatud raha tuulde visatuks: "Eeltöö on ju tehtud, ega see projekt seisma jää - väikseid muudatusi tehes saab seda esitada kas KIKi siseriiklikku keskkonnaprogrammi või ühtekuuluvusfondi uude taotlusvooru. Esimesel juhul tuleks edasi minna ilmselt jupikaupa, projekti väiksemateks osadeks jagades, teisel juhul peab aga taotleja olema kindlasti vee-ettevõtja."