Narva eesti gümnaasium alustas kooliaastat piketiga

Narva eesti gümnaasiumi avaaktuse juhatas sisse protestiaktsioon, et algav õppeaasta ei jääks sellele koolile viimaseks. Foto: Irina Kivimäe

Eile lehvitati Narva eesti gümnaasiumi juures plakateid ja võeti üles regilaul, et saata ministeeriumile sõnum: käed eesti koolist eemale.

Eile hommikul kogunes Narva eesti gümnaasiumi juurde sadakond lapsevanemat. Seda oli märksa rohkem kui varasematel kooliaasta avapäevadel, mil Narva eesti gümnaasiumi ei ähvardanud liitmine Narva Vanalinna riigikooliga, mis on keelekümbluskool.

"Raadios öeldi välja, et meil on kogunemine, ja olid valmis trükitud regilaulu sõnad, et vanemad saaksid kaasa laulda (protestiaktsiooni tarvis kirjutas regilaulu kooli muusikaõpetaja Tuuliki Jürjo - toim.). Meie väikene ukseesine oli rahvast täis," rääkis Narva eesti gümnaasiumi direktor Uta Kroon-Assafrei.

Piketeerinud õpilased kandsid plakateid "Tulin eesti kooli, tahan lõpetada eesti kooli", "Mul on õigus õppida eesti keeles", "Võitle, Narva, võitle!" jms.

Koolijuht kinnitas, et kõik plakatid olid laste kätetöö. "Ainus soovitus oli lastele, kui nad tahtsid plakateid teha, et meil on ainult jah-plakatid, meil pole ühtegi negatiivset. Seetõttu kirjutati hästi positiivseid tekste: me armastame eesti keelt, me armastame eesti kultuuri ja tahame õppida oma koolis. Sama sõnumit kandis ka regilaul."

Lapsi vähem

Sel õppeaastal tuli ligemale 220 õpilasega Narva eesti gümnaasiumi 1. klassi 17 last - oodatust kümmekond vähem. "Selle peale tahaks öelda hästi palju krõbedaid sõnu kõikides olemasolevates keeltes, sest ettevalmistusklassis oli 27 last ja veel täna hommikul (eile - toim.) teadsime, et tuleb 19, aga 2 tükki panid selle lärmi peale veel jooksu," rääkis Kroon-Assafrei.

Lapsevanem Jaanika Karp ütles, et ei saanud piketil töö tõttu osaleda, ent see oli osa kampaaniast, näitamaks, et eesti gümnaasiumi liitmiskava vastu keelekümbluskooliga pole ainult õpetajad, vaid ka suurem osa lastevanematest.

Eelmisel neljapäeval toimunud lastevanemate koosolekul olid valdavad hirm ja ebakindlus tuleviku ees, märkis Karp. "Meile on võtmeküsimus eestlaste kogukonna säilitamine Narvas."

Ta lisas, et 5. septembril saavad kokku kooli hoolekogu liikmed ning panevad kirja tegevusplaani ja argumendid, mida esitada 13. septembril toimuval kohtumisel haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega.

Narvale erand

Rein Annik, kes osaleb kohtumisel ministeeriumiga Narva eesti seltsi esindajana, leidis, et eesti gümnaasiumi ülalpidamiseks suuruselt kolmandas Eesti linnas peab riik raha leidma, arvestades, et eesti koolid tegutsevad ka Rootsis, Ameerikas ja Kanadas. Ta märkis, et Narva jaoks tuleks teha erand, isegi kui kooli ülalpidamine on kulukas.

Annik on kolmandat põlve narvakas ja pole küll sõja tõttu ise Narva eesti koolis käinud, kuid mõlemad tütred on selle kooli vilistlased ja sidemed kooliga on säilinud. "Ega suurt poliitikat ei tahaks teha, aga olukord sunnib, sest tulevik on tume," rääkis kunagine Narva-Jõesuu linnapea, kes on poliitikast tagasi tõmbunud.

Meediakära Narva eesti gümnaasiumi ümber algas juulis, kui ministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis kirjutas Narva linnavõimudele, et riik peab otstarbekaks liita Narva ainus eesti õppekeelega kool Vanalinna riigikooliga, kus õpetatakse keelekümblusmetoodika järgi.

"Kardame eesti kultuuri väljasuremist. Meil on juba praegu küllalt keeruline seda siin alles hoida. Ja kui me nüüd liidame oma tillukese kooli millegi suurega, siis kahtlen, kas suudame seda ka edaspidi," sõnastas kohaliku eestlaskonna hirmu Kroon-Assafrei.