Viru Ranna omaniku ehitatav elumaja kütab Toilas kirgi

Mitu korrust majal on? Silm ütleb kolm, vallavalitsus ütleb kaks - kõige alumine olevat akendega kelder. Foto: Erik Kalda

Uusehitise naabrid peavad suurt eramut piirkonda sobimatuks, maavalitsus näeb vallapoolses asjaajamises vastuolusid, vallajuhtide väitel on kõik seaduslik ja korrektne.  

Detailplaneering sellele Toilas Nõlva tänaval asuvale krundile valmis aastal 2008 ning juba siis polnud osa (piiri)naabreid sellega päri. Planeering kinnitati sellest hoolimata, tunamullu detsembris väljastas vallavalitsus krundi vahepeal ära ostnud uuele omanikule OÜ-le Sherbet ka projekteerimistingimused ja mullu suvel ehitusloa.

Pisut pärast ehitusloa saamist sai Sherbeti juhatuse liikmest Sadat Azimovist OÜ Viru Rand ainuomanik.

Tänavu jaanuaris saatsid Nõlva tänava elanikud vallavolikogule kirja, milles tõid esile ehitise vastuolud projekteerimistingimustes ette nähtuga: katuse kalle olevat nõutust oluliselt väiksem ning hoone ise ja selle soklikorrus lubatust kõrgemad; samuti ei olevat vald andnud ehitusluba tehnovõrkudele, ehkki detailplaneering kohustas seda tegema enne hoone ehitust.

Jõudmata kirjale vastust ära oodata, kaebas üks naabritest hoonele väljastatud ehitusloa kohtusse. Kohtuistungi hakul teatas vallavalitsust esindanud ehitus- ja majandusnõunik Rein Merirand, et arutamisele tulema pidanud ehitusluba tunnistati juba paar nädalat tagasi kehtetuks ja nädal tagasi väljastati uus ehitusluba.

Meriranna sõnul oli eelmise loa tühistamine ja uue väljastamine tingitud omaniku soovist keldrikorrus välja ehitada, mistõttu muutus hoone netopind.

Uus luba, vana projekt 

Nädal pärast toimumata jäänud kohtuistungit algatas maavanem järelevalve uue ehitusloa väljastamise õiguspärasuse üle.

"Kohalik omavalitsus ei tohi anda välja ehitusluba, kui pole kontrollinud, kas projekt vastab kõigile nõuetele, sealhulgas detailplaneeringu omadele," ütles arengu- ja planeeringuosakonna jurist Merle Võhma, kelle sõnul on vastuolud nii hoone korruste arvus kui katuse kaldes.

Vallale saadetud kirjas peab maavanem vajalikuks uue ehitusloa väljastamist: nii vanas kui uues loas on viidatud täpselt samale aluseks olevale projektile; muudetud projekti, mis kajastaks ruumide paigutuse ja ehitise oluliste tehniliste näitajate muutumist, ei esitanud vallavalitsus maavalitsusele ka korduva küsimise peale. Samuti pole vald tõendanud, et hoone omanik on teise ehitusloa taotluse eest riigilõivu tasunud, enne seda aga luba välja anda ei tohi.

"Kui projekti ei muudeta ja antakse välja vaid uus ehitusluba, on tegemist sisutühja haldusaktiga, sest ehitada saab vaid ehitusprojekti järgi ja kui sinna ruumide paigutuse muutmist pole sisse kirjutatud, ei saa seda ka teha," leiab maasekretär Eve East, et uus luba anti välja üksnes kohtuvaidluse vältimiseks.

Kelder pole korrus

"See on elumaja, aga see ei ole tüüpiline Eesti eramu," kinnitas Toila vallavanem Tiit Kuusmik, et esiküljes avatud ja akendega soklikorruse tõttu kolmekorruselisena tunduval hoonel on ikkagi kaks korrust (sest keldrit, asugu seal mis tahes, eraldi korruseks ei loeta).

Kuusmiku sõnul on vallas kõik selle ehitisega seotud dokumendid vormistatud seadusi ja määrusi järgides. "Toilas on tõesti valdavalt viilkatusega majad, aga mind isiklikult see maja seal küll ei sega. Kedagi ilmselt segab - võib-olla on tegemist kadedusega?"

Rein Merirand kinnitas samuti, et mitte midagi ebaseaduslikku selle majaga seotud ei ole ja kellegi õigustest seda ehitades üle ei sõideta: "Ehitusload on väljastatud seaduspäraselt, ehitusjärelevalve käigus mõõtsime laiused-kõrgused üle ja kõik on normi piires. Katuse kalle on, jah, teistsugune, kui alguses kavas oli - aga projekteerimistingimused ei ole asi, mida vajaduse tekkides muuta ei saaks."

Ehitamise alustamise teatist, mis tuleb omavalitsusele esitada kolm päeva enne ehitustööde algust, pole ehitusregistris siiani registreeritud.

Valmis kohtusse minema

Maavanema ettepaneku kohaselt tuleks vallavalitsusel tühistada nii ehitusluba kui selle väljaandmise aluseks olnud korraldus, kõrvaldada dokumentidest vastuolud ning seejärel otsustada ehitusloa väljaandmine uuesti.

Kui vald sellele ettepanekule kuu aja jooksul ei reageeri, võib maavalitsus nõuda vaidlusaluse korralduse tühistamist kohtu kaudu.

Tiit Kuusmiku väitel on maavalitsus saanud vallalt kõik dokumendid, mida küsitud on. "Ega me neile järele ei anna, kui vaja, oleme valmis kohtusse minema."

"Hoone on valmis siis, kui sellele on antud kasutusluba," ütles Rein Merirand, et ehitusjärgus maja ilu pole mõtet otsida.