Riigigümnaasiumi kavandatakse kolledži õuele

TTÜ Virumaa kolledž lubab riigigümnaasiumile võimaldada oma laborite kasutamist. Pildil testib kolledži keemiainsener Anna Shvarts vee karedust. Foto: Matti Kämärä

Kolm osapoolt peavad läbirääkimisi, et ehitada tulevane Kohtla-Järve riigigümnaasium TTÜ Virumaa kolledži territooriumile.

Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov meenutas, et kui maikuus vastati haridus- ja teadusministri ettepanekule asutada riigigümnaasium valmisolekuga alustada läbirääkimisi, pakuti esialgu gümnaasiumi võimaliku asukohana Spordi 2 asuvat hoonet. Muinsuskaitsealune maja ehitati sõjaeelses Eesti Vabariigis ja tegutses koolina; praegu on see spordikeskuse bilansis.

Ministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis ütles, et oleks hinges tahtnud kunagist koolimaja renoveerida, ent see läheks väga kulukaks. "See on küll tõeline eestiaegne koolimaja, aga tema miinuseks on asukoht linna servas."

Kaalumisel oli veel kunagine Pärna põhikooli hoone, mis hinnati liiga väikeseks.

Praegu on tõsiselt arutusel uue hoone ehitamine TTÜ Virumaa kolledži territooriumile. Esimene kohtumine, kus osalesid ministeeriumi, linnavalitsuse ja Tallinna tehnikaülikooli esindajad, on juba toimunud.

Ruumide ühiskasutus

Maatükile, mida riigigümaasiumi ehitamiseks silmas peetakse, on koostatud detailplaneering. Selle eesmärgiks oli rajada kolledžile kahekordne juurdeehitis, kuhu planeeriti raamatukogu, sööklat, 200kohalist kaldauditooriumi konverentside pidamiseks, arvutiklasse ning auditooriumeid.

Solovjovi hinnangul võiks gümnaasiumi ja kolledži raamatukoguna kasutada ära olemasolevat lugemissaali ning konverentside pidamiseks sobiks renoveeritava kultuurikeskuse saal. "Nii saaks kulusid kokku hoida."

"Kolledžil pole midagi selle vastu, kui naabriks oleks riigigümnaasium," kinnitas arendusjuht Mare Roosileht. Kolledž soostuks gümnasistidega jagama laboreid ja arvutiklasse ning osa ruume saaks võtta ühiskasutusse.

"See on meie tingimus, et söökla, raamatukogu ja kaldauditoorium peavad jääma ühiskasutusse ning ülejäänud ruumid oleksid gümnaasiumi tarbeks. Kolledž on valmis osaliselt tasuma kommunaalkulud ühiskasutuses ruumide eest."

Roosileht lisas, et kui uue hoone ruumiprogramm kolledži soove ei arvesta, puudub neil huvi oma territooriumi riigigümnaasiumiga jagada. "Selleks, et kohalikud noored eelistaksid Kohtla-Järve gümnaasiumi Jõhvi omale, peab õpikeskkond olema atraktiivne ja nüüdisaegne, mitte et raamatukogu asub üle tänava," tõi ta veel ühe argumendi.

Eeskuju olemas

Kalle Küttis ütles, et ministeerium kujundab oma arvamuse linnavalitsuselt ja kolledžilt saadud arvamuste põhjal. "Meie jaoks on nõudmisi paljuvõitu, meie pakkumine on kusagil vahepeal. Näiteks konverentse saab pidada kultuurikeskuses, aga igal juhul oleme valmis mõnede ruumide ühiskasutuseks."

Küttise hinnangul peaks kolledžit ahvatlema eelkõige võimalus saada kõrval asuvast gümnaasiumist tulevasi üliõpilasi.

"Olukorras, kus koolilõpetajate hulk väheneb, on see suur väärtus. Mulle meeldib see variant just sellepärast, et oleme Viljandis ja Haapsalus teinud riigigümnaasiumid kolledžite külje alla. Tänu sellele on tehtud ühisõppekavad ja kasutatakse kolledži õppejõude. Oleks rumal seda Kohtla-Järvel mitte ära kasutada."

Küttis lisas, et kui riigigümnaasiumi asukohas saadakse lähiajal kokkuleppele, saab projekteerimise kinni maksta Eesti riigi kukrust. Ehitus on planeeritud Euroopa Liidu raha eest ja riik on valmis katma projekti omaosaluse.

Kohtla-Järvel on kavas luua täisgümnaasium Järve gümnaasiumi, Järve vene gümnaasiumi ja Ahtme gümnaasiumi baasil. Gümnaasium on arvestatud umbes 300 õpilasele ja seal oleks nii eesti kui vene osakond.

Kava kohaselt algab täisgümnaasiumi kümnendatesse klassidesse vastuvõtt 1. septembril 2016.

Maakonnakeskus Jõhvi, kuhu tuleb samuti riigigümnaasium, loodab uue hoone valmis saada ja gümnaasiumi avada aasta varem.