Jõhvi liiklussõlm sai valmis

Teede Rev-2 projektijuht Argo Kotsar on kaks aastat vedanud Jõhvi liiklussõlme ehitust. Eile toimunud avatseremoonial võis ta vaatamata tugevale vihmasajule nautida selle suure töö vilju ja kuulata tunnustussõnu paljudelt koostööpartneritelt. Foto: Peeter Lilleväli

Jõhvis avati eile tugeva vihmasaju ajal uus liiklussõlm, mille rajamist valmistati ette üle kümne aasta. 

10,37 miljonit eurot maksma läinud 246 meetri pikkuse V-kujulistele sammastele toetuva paarisviadukti ja kahe ringristmikuga liiklussõlme ehitus kestis kaks aastat.

Arvestab liikluse kasvuga

Objekti riigipoolne tellija, maanteeameti Ida regiooni juht Rainer Kuldmaa ütles, et tegu oli keeruka objektiga, mille rajamiseks alustati ettevalmistusi juba 2000. aastal. Ehitus ise valmis tähtajast kuu aega varem. "Ma ei ole selle ettevõtmise kohta kuulnud ühtegi halba sõna," tunnustas Kuldmaa peatöövõtjaid ASi Teede Rev-2 ja OÜ Tilts Eesti filiaali.

Kuldmaa sõnul oli tähtis, et kogu ehitusperioodi jooksul õnnestus Jõhvi kesklinnas tagada liikluse toimimine. "Ummikuid võis vahetevahel küll tekkida, ent suuri tõrkeid polnud. Kui viadukti asemel oleks ehitatud tunnel, mida samuti ühe variandina kaaluti, olnuks liikluse korraldamine ehitusaastate jooksul märksa keerukam olnud," sõnas ta.

Uue liiklussõlme ehitamise vajadus tekkis seetõttu, et eelmise sajandi 70ndatel aastatel rajatud Jõhvi viadukt osutus valearvestuste tõttu praagiks. "Sisuliselt seda ei ehitatudki lõpuni, vaid püüti ohutuna hoida sammaste täiendava toestamisega. Ent juba 90ndate aastate alguses oli selge, et Jõhvi tuleb rajada uus viadukt," ütles Kuldmaa.

Tema sõnul on uus viadukt projekteeritud neljarealisena ja sisse on arvestatud ka liiklusvoo reserv. Kui praegu on mõõdetud, et Jõhvi viadukti ületab ööpäevas kuni 16 000 autot, siis uus sõlm suudaks Kuldmaa sõnul ka rohkem sõidukeid sujuvalt läbi lasta. "Keegi ei tea praegu täpselt, kui suur on liiklustihedus Jõhvis näiteks 2020. aastal, kuid ehitades objekti nii paljudeks aastateks, on siiski õige arvestada pigem selle kasvuga," ütles ta, lisades, et kui viadukte nõuetekohaselt hooldatakse, võivad need püsida ka sada aastat.

Põhjalik eeltöö

Liiklussõlme rajamise projektijuht Argo Kotsar ütles, et ehitusprotsess kulges suuremate tõrgeteta tänu heale ja põhjalikule eeltööle. "See projekt, mis Ramboll Eesti tegi, oli väga hea ja võimaldas koostööd eri osapooltega täpselt planeerida," sõnas Kotsar, kelle sõnul oli objektil ligikaudu 25 alltöövõtjat ja seal töötas sadu inimesi.

Kõige keerukamad probleemid olid Kotsari sõnul seotud  vanade tehno- ja sidevõrkudega. "Nende asukoht kaartidel ja tegelikkuses ei langenud päriselt kokku. Aega kulus ka selleks, et teha kindlaks, millised neist on endiselt töös ja millised mitte," rääkis ta.

Teede Rev-2 juhatuse liikme Taimo Mureri sõnul ei ole Eestis sugugi tavaline, et korraga ehitatakse ühte linna poole kilomeetri ulatuses viadukte. Ta võrdles kaks aastat kestnud ehitusprotsessi mägironimisega. "Enne matkale asumist tuleb hoolega valida, kellega koos minna, ning uurida, kuidas maandada tipu vallutamisega kaasnevaid riske," tõdes ta.

Kuigi Jõhvi võimud olid pikka aega viadukti rajamise vastu ja eelistasid pigem tunneli rajamist, tunnistas vallavanem Tauno Võhmar eile, et praegune lahendus meeldib talle. "Seda enam, et neil viaduktidel on V-tähe kujulised sambad," ütles Võhmar, vihjates naljatamisi oma perekonnanime esitähele.

Jõhvi promenaad peaks Argo Kotsari sõnul valmima tähtajaks ehk novembri keskpaigaks. "99 protsenti asfalteerimistöödest on tehtud ja ilmaolud meid enam takistada ei saa," sõnas Kotsar, märkides, et järgmise nädala teises pooles hakatakse promenaadile paigaldama valge palli kujulisi disainvalgusteid.