Maailmas on huvi põlevkivi vastu langemas

"Ma olen nüüd kasutatud-põlevkivi-mees," muigas Jaanus Purga, kinnitades, et hindab äsja saadud Spent Shaler'i aunimetust väga kõrgelt.

FOTO: Matti Kämärä

Colorado põlevkivikonverentsil anti VKG juhatuse liikmele ja arendusdirektorile Jaanus Purgale Spent Shaler'i aunimetus.

Mille eest selline tiitel antakse?

National Oil Shale Association annab sellise tiitli panuse eest põlevkivitöötlemisse. Tiitli saajaid on igal aastal mitu, mina olin nende seas kindlasti kõige noorem ja see tuli mulle omajagu üllatusena.

See tiitel on minule väga oluline ja loeb mulle palju rohkem kui mõni riiklik autasu. Kuigi ühtepidi on see nimetus ka natuke naljakas - spent shaler tähendab ju kasutatud põlevkivi.

Kui oluline on Colorado konverents Eesti  põlevkivitootjatele ja -töötlejatele?

Tegemist on maailma kõige pikema traditsiooniga - tänavune oli juba 33. - ja ka kõige olulisema põlevkiviteemalise konverentsiga. Ajalugu on küll pikk, aga möödunud sajandi  kaheksakümnendatel aastatel tuli põlevkivi vastu huvi kadumise tõttu USAs ka konverentside korraldamises vahe sisse. Traditsioon taastati 2006. aastal ja alates sellest ajast on eestlased olnud igal konverentsil nii külalisteks kui esinejateks.

Kuna sinna tulevad kokku põlevkiviga tegelejad üle kogu maailma, siis on meile päris kindlasti oluline seal osaleda, et end maailmas selles valdkonnas  toimuvaga kursis hoida.

Oktoobri alguses teatas Shell Oil, et lõpetab USAs  igasuguse põlevkivialase tegevuse. Kuidas see konverentsi õhkkonda mõjutas?

Kindlasti oli kõigil kahju Shelli kui põlevkivitööstuse vaieldamatu lipulaeva lahkumisest ja meeleolu oli seetõttu veidi pessimistlikum.  Vaatamata sellele olid kohal Shell Oili, ExxonMobili, Totali ja veidi üllataval kombel ka Statoili esindajad, esindatud ei olnud aga tuntud põlevkiviõlitootjad  Fushun Mining Group ja Petrobras.

Selgelt oli tunda olulist huvi langust tööstusliku põlevkivitöötlemise ja tehnoloogiate vastu - erinevalt varasematest aastatest ei olnud kohal kedagi, kes oleks otsinud tehnoloogiat põlevkivi töötlemiseks, samuti polnud  uusi potentsiaalseid investoreid, kes oleksid tehnoloogia valdkonnas ringi vaadanud.

Kuivõrd need suundumused võivad mõjutada Eesti põlevkivitööstust?

Arvestades, kui palju on Colorados näiteks maagaasi, on arusaadav, et raskesti kättesaadavate maavarade temaatika lükatakse seal pigem kaugemasse tulevikku. See ei tähenda, et Eesti midagi valesti teeks või teistmoodi mõtlema peaks hakkama: meil on oma maavarad, neil omad.

Tuntav erinevus on ka Colorado ja Utah' osariigi suhtumises põlevkivi töötlemisse. Colorado on selgelt vastu, küsitlused näitavad, et 90% elanikest ei taha mingisugust põlevkivitööstust. Utah's on suhtumine leebem ja liberaalsem, seda kindlasti ka tänu Enefiti väga intensiivsele lobitööle.

Mida positiivset konverentsil esile tuli?

Positiivsed uudised tulid väljaspoolt Ameerikat. Austraalia lõpetas sel aastal põlevkivitootmise moratooriumi ja andis põlevkivitöötlemisele rohelise tule. Seda suuresti tänu Paraho tehnoloogia katsetehase heale tööle ja muidugi ka heale lobitööle. Paraho tehas Queenslandis saatis just veidi aega tagasi esimesed 35 tonni põlevkividiislit transpordikatsetusteks.

Hiina põlevkivitööstus kasvab endiselt kiires tempos. Fushunis saadi pärast aastatepikkust venitamist lõpuks esimene põlevkiviõli ka ATP-tehnoloogia tehasest. Aga käivitamisprotsess on väga aeglane. Brasiilias planeerivad erainvestorid praeguse Petrosixi tehase kõrval samal  tehnoloogial põhinevat uut tehast tootlikkusega 9000 barrelit päevas.

Jordaanias arenevad asjad aeglaselt, kuid siiski arenevad. Samas on investorid kannatust kaotamas.

Kui Ameerikas on huvi põlevkivi vastu vähenenud, kas siis konverentsid seal ikka jätkuvad?

Usun küll, sest sinna tullakse ju kõigist maailma riikidest ja konverentse korraldav Colorado School of Mines on põlevkivi valdkonnas vaieldamatult kõige suurema potentsiaaliga teadus- ja uurimisasutus. Kord aastas on selline konverents kindlasti vajalik.

Osalejaid oli tänavu natuke üle kahesaja, rekord oli 2008. aastal, kui neid oli 350.

Tagasi üles