Narva rannahoone katuselt saab nautida miljoni dollari vaadet

Narva volikogu esimees Tarmo Tammiste laskis eile vundamendi auku silindri, kuhu oli tulevikuinimeste tarvis pistetud ka üks Eesti viiekroonine rahatäht vaatega Narva ja Ivangorodi kindlusele. Foto: Matti Kämärä

Esmaspäeval pandi Narvas nurgakivi ajaloolise linnuse lähedale kerkivale ainulaadsele rannahoonele, mille alumine korrus kaevub looduslikku nõlvakusse ning mille katus on muudetud puitlaudisega käidavaks terrassiks.

Tulevikuinimesed leiavad eile vundamenti tsementeeritud silindrist peale ajalehtede ja rannahoone elektroonilise projekti ka Eesti viiekroonise pangatähe, mille esiküljel on Narvas sündinud malegeenius Paul Keres ning tagaküljel miljoni dollari vaade Narva ja Ivangorodi kindlusele.

Seda vaadet saab tulevast suvest alates nautida mugavamalt kui kunagi varem, sest arhitektuuribüroo JVR projekteeritud rannahoones paiknevad nii esimese kui teise korruse ees kiviparketiga terrassid välikohvikute tarbeks ning hoone katus on puitlaudisega muudetud käidavaks vaateplatvormiks.

Uhke vaatepilt

Rannahoone kerkib Narva keskosas jõe kaldal linnuse kõrval asuvale Joaoru puhkealale, millest 1,5 ha moodustab linna ainuke avalik supelrand. Narva linnavalitsuse peaarhitekti Peeter Tambu sõnul oli Joaorus ka esimese Eesti Vabariigi ajal rannahoone. "See avati 1935. aastal - funktsionalistlikus stiilis valge karp, mis sõjas hävis," nentis ta.

Peale hoone ehitamise heakorrastatakse JVRi projekti järgi ka 17 ha suurune puhkeala ning rajatakse sinna meelelahutuse, spordiharrastuse ja massikultuuri ürituste läbiviimiseks vajalik taristu. "Keskkonnakvaliteet saab siin edaspidi olema hoopis teine kui see, millega ollakse harjutud," märkis büroo JVR arhitekt Kalle Vellevoog.

Narva energiajooks, mis kogus tänavu rekordilise osavõtjate arvu - 3500 inimest -, võimaldab silkajatel edaspidi ka rannahoonele pilgu peale heita. "See saab olema uhke vaatepilt," usub Narva volikogu esimees, endine linnapea Tarmo Tammiste, kes osales ka rannahoone ideekonkursi žüriis.

Koos bastionide renoveerimise, sadama ja samuti tuleval suvel valmiva rannapromenaadi projektiga annab Joaoru puhkeala väljaehitamine tulemuseks suurima linnaruumi muudatuse, mis viimastel aastatel Eestis üldse ette võetud, nentis EASi ekspert Rainer Aavik.

Joaoru puhkeala ehitustööde maksumus on 4,1 miljonit eurot. Sellest veidi üle kolme miljoni euro on Euroopa Liidu maksumaksjate toetus, ülejäänu panustas Narva linn.

Oht paberile jääda

Arhitekt Kalle Vellevoog ütles, et Joaoru puhkeala projekteerimine oli loominguliselt huvitav töö. "Panoraamid, mis siin avanevad, on tohutult uhked, peale selle põnev maastikureljeef ning kiviaega ulatuv ajalugu - siin oli üks vanemaid inimasustusi Eestis."

Ligi 1500 m² rannahoonet projekteerides arvestasid arhitektid, et betoonhoone sulanduks maastikusse ega domineeriks liigselt, sama oleks aga eri tasapindadelt aktiivselt kasutatav.  "See hoone kasvab mäe seest välja," märkis ta.

Pärast ehitajate leidmiseks korraldatud riigihankeid ähvardas suurprojekti aga kohtutüli, mis oleks kogu ettevõtmisele kriipsu peale tõmmanud, sest kohtuveskid jahvatavad teadupoolest aeglaselt, europrojektid nõuavad aga lepingute allkirjastamist kindlaks tähtajaks. "Viimased lepped sündisid 12. tunnil," märkis Vellevoog, "Vahepeal oli suur oht, et tähtajad jooksevad kinni ning see projekt jääbki vaid paberile."

Peale hankekonkursil kolmandaks jäänud firma protesti ähvardas ehitust nurjata ka arheoloogide esimeste uuringute põhjal väljaöeldud arvamus, et ehitusplatsil tuleb alustada arheoloogilisi väljakaevamisi. Narva linnavalitsuse muinsuskaitseinspektori Madis Tuuderi sõnul osutus see aga valehäireks: tegemist oli ladestatud tootmisjääkide ning ehitusprahiga, mis pärines teise maailmasõja järgsest ajast.

Jaanipäevaks valmis

Nii Joaoru puhkeala kui rannahoone ehitaja on E & G Ehitus. "See betoonhoone on ehitajale üsna suur väljakutse, sest hele betoon nõuab väga puhast tööd ning kui valamine läheb mustalt, tuleb see lihtsalt maha lõhkuda ja uuesti teha."

"Käsi piibli peal, ma vanduma ei hakka, aga usun, et saame jaanipäevaks valmis," märkis E & G Ehituse projektijuht Urmas Nurk nurgakivi avamisel.