Eile alustati Viru kaevanduse hoonete lammutamist

Esimese poole päevaga suutis väiksem lammutusekskavaator ühe rikastusvabriku nurga ära närida.

FOTO: Peeter Lilleväli

Eile alustasid OÜ Purustaja lammutusekskavaatorid suletud Viru kaevanduse hoonete lammutamist; esimesena tehakse maatasa rikastusvabrik. 

"Praegu töötab ainult väiksem lammutusekskavaator, sest suuremal tekkis tehniline probleem. Õnneks on siin vajalik infrastruktuur olemas, sai kohe kanali peale ajada ja varsti peaks suurem ekskavaator samuti tööle hakkama," räägib Viru kaevanduse hoonete lammutushanke võitnud OÜ Purustaja juhatuse liige Kuido Kaskla.

Lammutamisele minevaid hooneid on kokku kolmekümne ringis. Rikastusvabrikust alustati sellepärast, et iga hoone jaoks on Mäetaguse vallast vaja saada eraldi ehitusluba - just nii, lammutamiseks on vaja ehitusluba - ja rikastusvabriku jaoks anti see esimesena. Teised load on vallas alles menetluses.

Ainsana jääb kaevandusest alles raudtee koos jaamahoonega.

Nagu oma laps

"Kui kaevandus lõpetas, siis saadeti mind pensionile. Käisin ikka pärast veel vaatamas, kui seal maa alt asju üles toodi ja metalli lõigati. Nüüd ma ei ole enam sinna läinud, ei taha seda vaadata, mul on kurb meel," räägib Viru kaevanduses veerandsada aastat peainsenerina töötanud ning seejärel kuni kaevanduse lõpuni sealsete kaevurite ametiühingut juhtinud Taimo Hiiekivi. "See kaevandus on minu laps, nüüd on nagu lähedase inimese surm, ainult mälestused jäävad."

Hiiekivi meenutab oma viimatist kohtumist kaevanduse direktoriga, kus ta ütles, et olmehoone võiks küll lammutamisest pääseda. "Ütlesin, et siia võiks sanatooriumi teha - nendele kaevuritele, kes on töö tõttu invaliidistunud -, siin on ju männimets ja hea õhk. Direktor vaatas mulle kurja pilguga otsa ja läks ära."

Viru kaevandus oleks võinud tema sõnul veel neli aastat töötada - kui oleks välja võetud ka see 16 miljonit tonni põlevkivi, mis nüüd jäeti Estonia kaevanduse kaudu väljata.

"Sinna oleks võinud tööstuspargi teha, elekter ja muud vajalikud asjad on ju olemas," ei suuda põline mäemees kaevanduse lõplikult maa pealt kadumisega leppida.

Lammutamise tippaeg kevadel

"Lammutamise põhiline meetod on varistamine," selgitab Kuido Kaskla. "Ekskavaatori noolele sobilik kõrgus on kuni 13-14 meetrit, siis ulatab veel ülevalt näpistama. Kui hoone on kõrgem - see rikastusvabrik siin on umbes 22 meetrit -, tuleb näpitsaga kandekonstruktsioone nõrgestada ja seejärel trossidega tõmmata."

Juba lammutamise käigus sorteeritakse lammutusjäätmed lahku. Metall ja puit lähevad taaskasutusse, samuti olmehoone sadakond plastakent. Klaas, ruberoid ja vanad konveierilindid ning olmehoone lammutamisest jääv kips ja soojustusmaterjal saadetakse prügilasse.

Kivid ja betoon purustatakse kohapeal ning kasutatakse hoonete vundamendiaukude täiteks; üle jääva materjaliga täidetakse hiivabassein. "Killustikku tekib siin 30 000 - 35 000 kuupmeetrit - umbes sama suur kuhi kui see viiekorruseline rikastusvabriku hoone," manab ta võrdluseks pildi silme ette.

Kõigile täidetud kohtadele veetakse peale kiht kõrval asuvast aherainemäest toodetavat killustikku. Aherainest killustiku tootmisega on OÜ-l Purustaja kogemusi piisavalt: Ojamaa kaevanduses teevad nad seda juba 2012. aastast alates.

"Lammutamistööde tippaeg tuleb kevadel, kui siin töötavad korraga 4-5 lammutamisekskavaatorit ja kivipurustamissõlm," ütleb Kaskla.

Augusti lõpuks peab Viru kaevanduse hoonete asemel olema sile plats, mis ajapikku taimestiku peale kasvatab.

Väga mahukas töö

OÜ Purustaja on Ida-Virumaal tegutsenud varemgi: nemad lammutasid näiteks Narva vana veetöötlusjaama ja tuletõrjedepoo, mõned vanad hooned Estonia kaevanduses ning nende tööde nimistus on ka Ahtme soojuselektrijaama hoonete lammutamine.

"Väiksemad hooned on seal juba kadunud, praegu on väike seisak, kuni omanik jaama peahoones oma toimetused lõpetab ja saame seda lammutama asuda," räägib Kuido Kaskla.

Viru kaevanduse kohta ütleb ta, et see on kahtlemata Eestis üks suuremaid lammutamisobjekte. "Suur maht ongi siin peamine eripära. Ja kuna tegemist on tugevate ehitistega, siis põhiraskus on konstruktsioonidest jagusaamisel."

Purustaja tegutseb terves Eestis, aga ka Soomes. Põhitöö on Kaskla sõnul siiski Eestis, kus viimastel aastatel on turg ootamatult soodne olnud. "Keskkonnainvesteeringute keskus toetab vanade hoonete lammutamist," ütleb ta üheks põhjuseks. "Üsna palju on meil olnud ka riigi tellimusi."

Tagasi üles
Back