Linnad ootavad teeremondiks lisaraha

Narva vajaks transiitliiklusega seotud tänavate korrastamiseks kokku 4 miljonit eurot. Sel aastal kompenseerib riik transiidiga seotud lisakulusid 155 550 euroga. Foto: Ilja Smirnov

Jõhvi ja Narva ootavad riigilt teehoiu lisaraha ning kui maakonnakeskusel on lootust poole miljoni euroga korda teha Rakvere tänav, siis Narva peab leppima vaid 155 000 euroga, millest piisab kehvas seisus Linda ja Malmi tänava kohendamiseks.

Vabariigi valitsus on kahel korral edasi lükanud selle aasta teehoiurahade kinnitamise, mille juures on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanek anda lisaraha nendele omavalitsustele, kes kannavad lisakulusid seoses neid läbiva transiitliiklusega. Ettepaneku kohaselt saaks Jõhvi toetust 576 900 eurot, Narva saaks lisaks 155 550 eurot.

Rakvere tänava remondiks

Jõhvi loodab lisarahaga korda teha Rakvere tänava. "Me oleme peaaegu korda saanud selle osa, mis tuleb Tartu poolt, nüüd peaks tegema valmis Tallinna-poolse sissesõidu," ütles Jõhvi abivallavanem Vello Juhkov. Tema sõnul on tänav prioriteetne, kuna liikluskoormus seal on suur ning seda teed kasutavad ka linna liikuvad ühissõidukid.

Kas Rakvere tänavat hakatakse remontima ka siis, kui riik lisaraha ei peaks eraldama, pole Juhkovi sõnul selge. "See otsus tehakse siis, kui teehoiurahad on kinnitatud," ütles ta. Küll peab linn sellisel juhul arvestama augulappimise ja pindamisega. See aga tänava olukorda ei paranda ning tänav vajab kapitaalset remonti. "Lähtume sel juhul meie prioriteetidest - probleemseid tänavaid on meil mitmeid," ütles ta.

Narva esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi küsimise peale mitu tee-ehitusprojekti. Rahastamisettepanek on nendest tehtud ühe väiksema kohta ning selle eest saab kohendada Linda ja Malmi tänavat, mis kunagi olid kvartalisisesed teed ning pole mõeldud suure koormusega transiitliikluseks, nagu seal praegu käib.

Vajaksid 4 miljonit

"Selleks, et teha korda kõik teed, mida mööda käib transiitliiklus ning mis teenindavad Eestist välja ja riiki sisse sõitvaid autosid, oleks meil vaja 4 miljonit eurot," ütles Narva peaarhitekt Peeter Tambu, et lisaks Linda ja Malmi tänavale, mis on kõige kehvemas seisukorras, tahaksid remonti nii Rahu ja Kerese tänav kui ka Tallinna maantee.

Viimast lootis piirilinn ka riigi toetusel parandada, kuid see projekt valitsuse istungini ei jõudnud, hoolimata sellest, et linn oli valmis tee-ehitusse panustama mitte 15 protsenti, nagu ministeerium ette nägi, vaid kolmandiku kogumaksumusest. Riik oli taotluste piirmääraks pannud 600 000 eurot.

"See on esimene kord, kui Narvalt üldse projekti küsiti, samal ajal kui suur transiitlinn Kärdla on varem seda toetust saanud. Paistab, et riik pole senimaani teadvustanud, et Eesti suurim transiitliiklus käib läbi Narva kesklinna, ning riik suhtub Narvasse kui piiripunkti, kuhu rumalad inimesed on linna liiga lähedale ehitanud," pahandas rahajaotus Peeter Tambut. "Aga olgem õnnelikud piskugi üle. Iga sent on väike lisavõit," lisas ta.

2014. aasta riigieelarve seaduses on avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks ette nähtud 28 071 300 eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on teinud valitsusele ettepaneku jätkata nende omavalitsusüksuste toetamist, kelle teatud teede lõikudele tekivad lisakulutused seoses neid läbiva transiitliiklusega või muu kohalikele teedele rakenduva lisakoormusega. Selle raames on ettepanek eraldada 2014. aastal täiendavalt Tartu linnale 562 173 eurot, Jõhvi vallale 576 900 eurot, Narva linnale 155 550 eurot, Haapsalu linnale 505 750 eurot, Rakvere linnale 250 543 eurot, Hiiu vallale 70 877 eurot, Türi vallale 301 000 eurot ning Võru linnale 600 000 eurot.

Valitsus on eelnõu arutanud kahel istungil ning lükanud selle vastuvõtmist edasi, et korrastada teeregistrit nii, et kõik omavalitsused oleksid võrdses seisus.