Heitlik talv taliviljadele liiga ei teinud

Ükskõik, kui varajane on kevad ja kui hädasti põllud väetist vajavad, enne 1. aprilli seadus väetisekülvikuid välja saata ei luba. Foto: Peeter Lilleväli

Virumaa taliviljapõllud nägid enne talve tagasitulekut ilusad välja; praeguste külmakraadide eest pakub lumekiht loodetavasti piisavat kaitset.

"Pilt oli ilus," muheleb OÜ Lüganuse Agro juht Aare Vent uue lumega tulnud nädalavahetusele eelnenud aega silmas pidades. "Ilm oli nii kevadine, et hakka või märtsi lõpus põllule minema."

(Eelmisel aastal sai ta alles aprilli keskel aimu, mis põldudel toimub - varem polnud lume alt midagi näha.)

"Talivili alustas juba kasvu, mitu päeva järjest oli ju kaksteist kraadi sooja ja tuul oli maa kuivaks tahendanud," kibeles ka osaühingu Hiiemägi juht Heiki Kuusmik nädal tagasi põllule minema.

Kaine mõistus ja lubatud külmalaine hoidsid tagasi. "Ja siis tuligi väike jääaeg peale," muigab ta.

Nelja põllumajandusfirma juht Mihkel Olt ütleb, et enamik põlde olid lume tuleku eel ilusad, üks suur, 80hektariline talinisupõld aga oli küsimärgiga. "Kas oli põhjuseks hiline külv või see, et odravarist kasvas liiga palju läbi ja see hakkas nisu lämmatama. Eks kevade poole näe, mis sellest saab."

Lumi päästis põuast

Virumaal olidki taliviljad uue lume eel ilusad. Erinevalt Lõuna- ja Lääne-Eestist, kus jaanuarikuised krõbedad külmakraadid õhukese või olematu lumekattega maale tulid ja taimi päris kõvasti näpistasid. Ka praegu on sealmail siitkandi kaheksa sentimeetriga võrreldes lund vaid näpuotsaga.

"Taimemahlad olid juba liikuma hakanud ja järsk külm jäätas need nüüd ära, see võib taime rakkudele haiget teha. Eile koukisin mõne taime lume alt välja, ei paistnud neil suurt häda olevat, aga kindel saab olla alles siis, kui lumi läinud on," loodab Kuusmik parimat.

Ka Aare Vent usub, et lumi kaitseb piisavalt ja midagi hullu neist külmakraadidest põldudele ei sünni. "Isegi siin mereäärsel alal, kus tuul mõnegi koha paljaks tuiskas, on põllud ikka valged. Öiste ja päevaste temperatuuride vahe on suur ning paljal põllul oleks selline kõikumine võinud hakata taimede juuri maast lahti rebima. Praegu on aga maa lume all sula ja juuri ei lõhu."

Tuulised ilmad kuivatasid maa nii ära, et põllud lausa tolmasid.

"Oligi juba hirm, et põud hakkab varakevadel pihta - sooja ilmaga taimed juba kasvasid, aga vett polnud maast võtta. Talvel oli ju sademeid nii vähe ja sügiseste sadude mõju oli ammu kadunud. Põud on see kõige hullem asi, siis pole saaki lootagi," räägib Vent.

Väetist oleks vaja

Eelmisel nädalal pöördusid nii Ida-Virumaa talupidajate liit kui põllumeeste keskliit keskkonnaministeeriumi poole ettepanekuga lubada tänavu taliviljade väetamisega varem algust teha.

Nimelt ei luba veeseadus enne 1. aprilli põldudele väetist laotada, kuna see võib suure sulaveega põhjavette sattuda. Sel kevadel pole aga suuremat sulavett kusagil tulemas ning varakult kasvama hakanud taimed vajavad juba hädasti turgutamist.

"Nüüd tuli küll natuke talve vahele, aga ega seda kauaks ole ja 1. aprillini on väetamisega ikka liiga kaua oodata. Nädalavahetuseks lubab juba soojakraade ja kuigi siis jääb uue kuu alguseni napilt nädal, on taliviljale iga päev väga oluline," ütleb Kuusmik, et ministeeriumile tehtud ettepanekus soovitigi lubatud tähtaja nihutamist nädala-paari jagu ettepoole.

"Seadus on natuke liiga jäik ja ei võimalda ilmastikuoludest tingituna erandeid teha. Ega põllumees ju vägisi põllule roni, kui põld veel masinat ei kanna, ja lörtsi peale ei hakka keegi väetist panema."

Eilseks polnud minister põllumeeste ettepanekule veel vastanud.