:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
/nginx/o/2014/03/25/11993558t1h1d80.jpg)
Eesti Energia keskendub õli ja elektri koostootmisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast põlevkivist diislikütuse tootmise plaanist loobumist keskendub Eesti Energia õli ja elektri koostootmisele.
Veel aasta tagasi nägi Eesti Energia strateegia ette õli toomise kiiret kasvatamist, et saavutada piisav maht järeltöötlusega diislikütuse tootmiseks. Automootori jaoks sobivat kütust pidi Narva lähistel olevast tehasest tulema juba 2016. aastal.
Diisliplaan läks liiga kalliks
Eelmise aasta keskel taganes Eesti Energia aga sellest plaanist. Põhjuseks tõrked uue Enefit280 õlitehase käivitamisega, mis on nüüdseks jäänud esialgsest plaanist maha juba ligemale kaks aastat, aga ka kogu ettevõtmise majanduslik küsitavus.
Hiljuti Sillamäel toimunud põlevkivipäeval tunnistas Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive, et diislikütuse tootmise arendamise projekt tõotas kujuneda oodatust palju kallimaks. "Kui tegime tehasele täpsema disaini, selgus, et see läheb esialgsetest arvestustest kaks korda kallimaks," ütles Liive, lisades, et kogu projekti maksumus lähenes kahele miljardile eurole. "Külmutasime selle plaani, aga me ei välista, et samm-sammult liikudes võime kunagi veel selle juurde naasta."
Nüüd on Eesti Energia valinud edasi liikumiseks paindlikuma arengutee. "Meie plaan on õli ja elektri koostootmine," kuulutas Liive, lisades, et sel moel saadakse põlevkivis sisalduvast energiast kätte 80 protsenti senise 30-40 asemel.
Ta selgitas, et uusi Enefit280 õlitehaseid loodetakse järgneva 10-12 aasta jooksul püsti panna riburada pidi nii, et 2025. aastaks kasvaks õli tootmine praegusega võrreldes kümnekordseks. Õlitootmise jääkproduktidest uttegaasist ja poolkoksist oleks võimalik sellise koguse juures toota 1000 MW elektrienergiat. See on võrdluseks üle kolme korra rohkem kui praegu rajatavas Auvere uues elektrijaamas.
"Kui ehitame uusi õlitehaseid ja toodame jääkidest elektrit, siis on see praeguste hindade juures kindlasti kasumlik ka ilma toetusteta," kinnitas Liive. "Me ei tea praegu, kas Leedu tuumajaama projekt hakkab liikuma või mitte. Kuid meil endal on parem plaan."
Enamik põlevkivist õli tegemiseks
See plaan tähendaks seda, et kümne aasta pärast kulutaks Eesti Energia õli tootmiseks peaaegu kogu talle eraldatud kaubapõlevkivi aastase mahu - 18 miljonit tonni. Uuemates keevkihtkateldes kasvaks praegusega võrreldes märgatavalt muude kütuste, nagu näiteks biomassi ja turvase põletamise osakaal.
Samas möönis Liive, et sellise plaani elluviimise kõige olulisem eeldus on, et esimene Enefit280 õlitehas õnnestub korralikult tööle saada. Selle järgmine käivitus peaks toimuma märtsi lõpus või aprilli alguses.
Kui Enefit280 hakkab sel aastal tööle, siis järgmine õlitehas võiks Liive hinnangul valmis olla 2018. aastal. "Sealtpeale võiks hakata neid ehitama mitme kaupa korraga. See on paindlik plaan. Me ei pea tegema ühte suurt otsust korraga, vaid liigume edasi ühe 250 miljoni euro suuruse investeeringu kaupa korraga," selgitas ta.
Liive tõdes, et kui Eesti Energia ei teeks selliseid investeeringuid, siis kümne aasta pärast kaoks põlevkivitööstusest üle poole praegustest töökohtadest. "Kaks kolmandikku meie praegusest elektri tootmisvõimsusest kaob selleks ajaks ära. Me peame midagi asemele tegema. See peaks olema nii Eesti riigi kui sealhulgas eriti Ida-Virumaa huvides," ütles ta.