/nginx/o/2019/01/14/11714304t1h92a4.jpg)
/nginx/o/2014/04/02/11993622t1h3e32.jpg)
Sillamäel avas uksed nõukogude ajastu muuseum
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile avas Sillamäel uksed muuseum, mille avamist oodati vähemalt poole aasta jagu. Täpsemalt on tegu linnamuuseumi filiaaliga, kuid väljapaneku loojad nimetasid selle nõukogude aja muuseumiks, kuna siia on kogutud tohutu hulk eksponaate, mis kajastavad nõukogude ajajärgu ajalugu Sillamäel - aastatel 1946-1990.
Püsinäitus leidis koha endises pommivarjendis, mis on rajatud kultuurikeskuse keldrisse, võttes enda alla kolm tuba. Kunagi töötasid siin kunstnikud, seejärel ladustati siia lihtsalt asju, pärast eelmise aasta suvel lõppenud kultuurikeskuse rekonstrueerimist aga otsustati siin korraldada muuseumi väljapanek. Peavarahoidja Aleksandr Popolitov ja tema kolleegid püüdsid kujundada selle nii, et see ei meenutakse nõukogude aja poekest, vaid et märgiliste esemete varal näidata oma linna arengu ajalugu, mis "suletuse" tõttu teistest suuresti erines: siin oli parim varustamine, siin käisid tuntud artistid…
"Sääraseid esemeid on palju: näiteks Gaidari portree - selle kirjaniku teosed jätsid jälje mitmele põlvkonnale; Nikita Hruštšov - maisiepopöa ja kommunism. Muuseas, meie muuseumis on 1960. aastatest pärit maisitõlvik - selle hoidis alles Sinimäe sovhoosi kunagine agronoom Boriss Lipkin. Lisaks pioneeride atribuutika jne."
Kolm temaatilist saali
Esimene saal pajatab kultuurimaja enda ajaloost: maja makett, vanad müürilehed ja muud esemed, mis kinnitavad, et nõukogude ajal kees mereäärses linnas elav kultuurielu.
"Hoone viimase rekonstrueerimise ajal leiti tükike tsingitud kõrgtrükiplaati, millega müürilehti trükiti," rääkis Aleksandr Popolitov. "Ja vana kinopilet - 1961. aastani maksis see 3 rubla, mis oli küllaltki kallis, aga sillamäelased said seda endale lubada."
Teises saalis on siia saabunud esimeste linlaste mälestused. Lehitseda saab auraamatuid, uurida diagramme, mis näitavad Nõukogude majanduse tõusu ja muid tööalaseid saavutusi.
Viimasesse saali on kogutud "suletud linna" elanike isiklikud esemed. Kui tuled kustutada ning jätta põlema vaid spetsiaalne taustvalgustus, tunned end olevat justkui teises maailmas - kõigi rahvaste isa karmi pilgu all: Stalini hiigelsuur portree hõlmab väljapanekul keskse koha.
Paljud mäletavad veel, et noil aegadel olid kõigi rahvaste juhi Vladimir Lenini portreed kõikjal. Kuigi muuseumitöötajad ei ole seda eesmärgiks seadnud, luges Popolitov kokku, et väikeses saalis on neid tervelt 122.
Külastajatel on võimalus näha kompartei juhtide portreesid ja teoseid, isiklikke dokumente ja märke, toidu- ja tööstuskaupade talonge, kooli- ja sõjaväevormi, raadioaparatuuri, lippe, plakateid, raamatuid ja ajakirju. Ekraanil jooksevad vanad filmid. Neid on muuseumitöötajatel palju, kuid veel seisab ees suur töö, et need digitaalkandjale talletada.
Probleemid mööbliga
Sillamäe muuseumi direktor Aala Gitt märkis, et probleeme tekkis nõukogude perioodi mööbliga, mida on vaja visuaalse tervikpildi loomiseks: seetõttu pärineb laud küll tollest ajast, kuid ei ole paraku kontorilaud, vaid meenutab rohkem söögilauda. Kaua otsiti punaseid vaipu ja lauale rohelist riiet. Eksponaatide kogumine jätkub ning kõige huvitavamad neist lisatakse tingimata väljapanekusse.
Aleksandr Popolitov on eriti uhke postkaartide kogu üle, milles peegeldub samuti kogu nõukogude perioodi ajalugu.
Uksed avatud kolm korda nädalas
Ekskursioone hakkavad läbi viima linnamuuseumi töötajad neljapäeval, reedel ja laupäeval kella 12-18. Pilet maksab 2 eurot. Näitust on võimalik tulla vaatama ka teistel päevadel, kuid vaja on eelnevalt kokku leppida. Pererahvas lubas, et lähitulevikus tulevad siia ka nüüdisaegsed seadmed: plaanis on osta kolmekeelne - vene-, eesti- ja ingliskeelne - audiogiid.