/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2014/04/09/11993650t1h92c4.jpg)
Jäähallile ja ujulale otsitakse nägu konkursiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi vallavalitsus kuulutab välja arhitektuurikonkursi, et kontserdimaja saaks endale kaubandus- ja vabaajakeskuse näol väärika naabri.
Praegu on Jõhvi endisele sõjaväe territooriumile kavandatavast kaubandus- ja vabaajakeskusest eskiis, aga vald kuulutab veel selle kuu jooksul välja arhitektuurikonkursi, et leida keskkonda sobivaim arhitektuurne lahendus.
"Me ei taha Sikupilli või Ülemiste keskuse moodi hoonet, see on selleks liiga väärikas ruum," selgitas vallavanem Tauno Võhmar.
Tema sõnul otsitakse miljöösse sobivat hoonet, mis moodustaks terviku kontserdimaja, ajaloolise pargi ja lähedusse kavandatava hotelli projektiga. "Et see ei tuleks igalt poolt vaadates säästuprojekt − uus linnaruum tingib selle, et ei saa olla väga lihtsakoeline lahendus," ütles ta.
Lähipäevil otsustatakse, kas konkurss tuleb avalik või suunatud. Viimasel juhul pöördutakse valitud büroode poole.
"Meid piirab preemiaraha fond, mis on 2000 eurot. Samuti oleme välja öelnud, et keskuse arendamiseks on umbes 30 miljonit eurot, kuigi arhitektide hinnangul oleks vaja 20 miljonit rohkem. See teeb arhitektide töö keerulisemaks. Küsimus on, kuidas leida kuldne kesktee, et keskus näeks hea välja ja oleks samal ajal majanduslikult tasuv," ütles Võhmar.
Eeskuju puudub
Jõhvi vallavalitsust nõustanud arhitekt Priit Hamer ütles, et pole tähtis, kas teha avalik või kutsutud konkurss. "Minu nõuanne oli, et konkurss tuleb kindlasti teha, sest see annab parema tulemuse."
Hamer lisas, et olemasolevast eskiisist võib võtta aluseks ruumiprogrammi. "Muud minu arvates sealt võtta ei ole, sest sellisel kujul see Jõhvi linnaruumi paremaks ei tee."
Hameri hinnangul pole seni Eestis arhitektuuriliselt õnnestunud kaubandus- ja vabaajakeskuste lahendusi, sest enamik on ehitatud peamiselt kaubanduse tarbeks. "Tartu lõunakeskus, kus on ka jäähall, pole kõige parem näide. Samas Eesti viimane arhitektuurikonkurss − Tartu kaubamaja kvartal − on välisfassaadi poolest minu arvates õnnestunud, sest tulemuseks pole tuim kast, vaid hästi liigendatud fassaad."
Midagi igale maitsele
Jõhvi kaubandus- ja vabaajakeskuse, kuhu tulevad kaubanduspinnad, veekeskus, ujula, jäähall ja hostel, rajab OÜ Jõhvi Pargi Arendus, kus vald on osanik. Praeguste plaanide järgi võtavad kaubanduspinnad, parkimismaja ning spordi- ja vabaajakompleks 58 000 ruutmeetri suuruses keskuses enam-vähem võrdse osa.
Jäähall ehitatakse koos tribüünidega 1200 pealtvaatajale.
Veekeskusse on planeeritud 25meetrine kaheksa rajaga ja elektroonilise ajavõtuga bassein ning 300kohaline tribüün. Eraldi ujumiskohad tulevad beebidele ja veidi suurematele lastele ning üks bassein varustatakse mitmesuguste veeatraktsioonidega. Adrenaliiniotsijad saavad alla tuhiseda liutorudest. Rahulikumat lõõgastust pakuvad saunakompleks, mulli- ja kuumaveevannid.
Keskuse projekt näeb veel ette 1000 ruutmeetri suurust toitlustusala, mis mahutaks viis söögikohta, ja kolm korda suuremat mängude ala, kus on mõeldud ka meeste meelelahutusele, näiteks lasketiirule. Kaubanduses on ühe rentnikuna juttu Maksimarketist.
Kaubandus- ja vabaajakeskusse on mõeldud veel 200kohaline hosteli tüüpi majutus, mis võimaldab arendada sporditurismi.
Märtsikuisel Jõhvi vallavolikogu istungil otsustati kindlustada valla eelarvest ujula ja jäähalli kasutusaja ostmine oma koolidele, lasteaedadele, spordikoolile ja huviringidele 150 000 euro eest aastas. See annab õiguse kasutada ujulat 7000 tundi ning jäähalli 500 tundi aastas. Leping kehtib 5 aastat alates jäähalli ja ujula kasutusloa saamisest. Arendaja eesmärk on avada uksed 2016. aastal.