Sillamäe sadam soovib rohkem laevaühendusi

Sillamäe sadama juhid loodavad, et Euroopa Liidu ja Venemaa vahel pingestunud suhted ei võta hoogu maha sadama arengul. Foto: Peeter Lilleväli

Sillamäe - Ust-Luga praamiliini kõrval teenindaks Sillamäe sadam meeleldi ka reisijaid vedavat laeva, mis võiks liikuda Eesti, Soome ja Venemaa vahel.

Sillamäe sadama turundusdirektor Andrei Birov märkis, et poolteist aastat tagasi käivitunud Sillamäe - Ust-Luga praamiliin veo- ja sõiduautode vedamiseks on osutunud edukaks, mistõttu rahvusvaheline logistikaettevõte ULS-Global Group kuulab maad ka reisijate veo asjus.

Birov arvas, et Sillamäe-Kotka laevaliini taaskävitamisest peaks astuma sammu edasi. "Meie unistus on teha kolmnurk ning ühendada Sillamäe, Kotka ja Ust-Luga. See poleks oluline ainult Sillamäe linnale ja Ida-Virumaale, vaid kogu Eestile tervikuna, sest annab uue logistilise silla Eesti, Soome ning Venemaa vahel."

Sillamäe - Ust-Luga praamiliini täituvus on Birovi kinnitusel aina paranenud.

"Alguses ei olnud eriti palju rekasid ja treilereid, aga praegu on täituvus palju parem. Põhiliselt küll ühes suunas − Sillamäelt Ust-Lugasse. Trend on selline, et tooraine liigub Venemaalt läände ja tarbekaubad rekadega läänest Venemaa turule. Nii et sinna lähevad täis rekad, mis tulevad enamasti tagasi tühjana. ULS uurib praegu, kas Kotkast saaks kaupa juurde. Kui teha kolmnurk, on neil vaja leida kaup, mis tuleks Ust-Lugast Kotkasse või vastupidi."

Turundusjuht rääkis, et eelmisel nädalal olid Sillamäe ja Ust-Luga sadama esindajad Kotkas, hiljuti võõrustas aga Sillamäe sadam Kymenlaakso maakonna delegatsiooni. Tookord kinnitasid Ida-Viru maavanem Andres Noormägi ja tema Kymenlaakso kolleeg Juha Haapaniemi, et peavad oluliseks Sillamäe-Kotka laevaliini taaskäivitamist, olles selleks valmis ühiselt euroraha taotlema. "Nii et asi susiseb ja meie oleme sellest väga huvitatud," ütles Birov.

Ta pidas oluliseks Venemaa sadama kaasamist ka seetõttu, et siis oleks kergem sealsete võimudega kokku leppida ning praam saaks liikuda otse läbi naaberriigi territoriaalvete. Peamine põhjus, miks Saaremaa laevakompanii tütarfirma OÜ Narva Line lõpetas 2007. aasta sügisel reisilaevaliikluse Sillamäe ja Kotka vahel, oli suur aja- ja kütusekulu. Et läbirääkimised Venemaaga otsemarsruudi kasutamiseks ebaõnnestusid, venis sõiduaeg Suursaarest ümbersõidu tõttu kaks tundi pikemaks.

"Kuna ULSi praamid käivad praegu otse Ust-Lugasse, siis olen kindel, et nad saaksid ka reisijate veo puhul Venemaa võimudega otsemarsruudis kokku leppida," ütles Birov.

Eraldi reisikai

Ta ei välistanud ka mõne teise firma laeva. "Näiteks St. Peters Line käis meil paar aastat tagasi ja tegi isegi ühe proovisõidu. Kui St. Peters Line teeks siin peatuse, oleks see ka väga perspektiivne."

Reisipraamiliikluse käivitumise korral oleks Birovi sõnul mõttekas ehitada eraldi reisikai. Vastasel juhul tuleb inimesi vedada reisiterminali bussidega läbi kogu sadama territooriumi.

"Kui kai oleks kohe terminali vastas, oleks see väga mugav ja loogiline. Oleme valmis sellesse panustama, aga on tingimata vaja, et Euroopa Liit toetaks seda. Sest esialgu, kui liin käivitub, jääb see arvatavasti miinusesse. Isegi kõige tagasihoidlikuma reisikai väljaehitamiseks kulub vähemalt 10 miljonit eurot."

Viimased kolm aastat on sadam igal aastal investeerinud 20 miljonit eurot infrastruktuuri arendamisse. 1. juulil antakse käiku konteiner- ja üldkaubaterminal. "Avamise tähtaeg nihkus, sest suurendasime töömahtu. Praegu tõstame pinda ja katame asfaldiga. Viimase lihvi andmine võtab kolm kuud aega," rääkis Birov.

Uus terminal asub 40 hektari suurusel territooriumil, kuhu on rajatud neli kaid kogupikkusega 900 meetrit, vee sügavus kaide juures küündib 15,5 meetrini. Kaidele on paigaldatud viis kraanat. Terminali operaatoriks saab Silmet Gruppi kuuluv stividorettevõte AS Silsteve.

Päevapoliitika mõju 

2013. aastal liikus üle Sillamäe sadama kaide 6 750 000 tonni kaupa, mida oli 2,8 protsenti rohkem kui aasta varem.

Kuigi Sillamäe sadama areng sõltub suuresti Euroopa Liidu ja Venemaa tihedast koostööst, lootis Birov, et pingestunud suhted ei mõjuta sadama käekäiku. "Meie poliitikaga ei tegele. Üritame arendada strateegilist majanduse ja kaubanduspartnerlust Venemaaga ning võtame asja rahulikult. Usun, et sadam areneb edasi."

Birovi hinnangul tuleks siiski kasuks, kui Eesti poliitikud oleksid oma väljaütlemistes Venemaa aadressil mõõdukad. "Tiit Vähi (ekspeaminister, üks Sillamäe sadama omanikest − toim.) ütles kuu aega tagasi ajakirjanduses väga õigesti, et tema soovitaks Eesti poliitikutele tarkust nendel teemadel pigem vait olla. Ta näeb maailma globaalselt. Me tõepoolest ei pea olema esimesed, kes kõige kõvemini karjuvad."