Narva eesti kooli puhul on sündimas kompromiss
9. mai 2014, 10:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riik võib jõuda mais Narva linnavõimudega kokkuleppele, et eesti gümnaasium ja Vanalinna riigikool muudetakse põhikooliks ning luuakse üks ühine eestikeelne täisgümnaasium.
Otsused Narva eesti gümnaasiumi ümberkorralduste asjus on ministri vahetuse tõttu veninud, ent tehakse loodetavasti mais, mil Narva linnavolikogu kokkukutsutud töörühm plaanib taas kokku tulla, ütles haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.
"Aprillis käis töörühm tutvumas Viljandi riigigümnaasiumiga, kaasas olid ka Narva koolijuhid. Järgmisel nädalal läheb minister Narva, et kohtuda linnapea ja volikogu esimehega. Pidurit pole ümberkorraldustele pandud, lihtsalt minister tahab ise asjadega täpsemalt kursis olla," lisas ta.
Narva eesti gümnaasiumi küsimus tõusis teravalt eelmise aasta suvel, kui ministeerium teavitas linnavõime, et riik peab otstarbekaks liita Narva eesti gümnaasium Vanalinna riigikooliga, kus õpetatakse keelekümblusmetoodika järgi.
Narva eesti gümnaasiumi direktor Uta Kroon-Assafrei asus kohe seisukohale, et suure ja väikese liitmine midagi head ei too. "Kardame eesti kultuuri väljasuremist. Meil on juba praegu küllalt keeruline seda siin alles hoida. Ja kui me nüüd liidame oma tillukese kooli millegi suurega, siis kahtlen, kas suudame seda ka edaspidi," ütles ta, soostudes, et süveneva alarahastusega tuleb siiski midagi ette võtta.
Riigile kallim
Kahe kooli ühendamise mõttest on nüüdseks vastuseisu tõttu loobutud, kinnitas Käosaar. "Mitme kohtumise järel sai selgeks, et see ei tööta ning selleks ei olda emotsionaalselt valmis."
Käosaare sõnul on kompromissina sündinud variant selline, et eesti gümnaasium ja Vanalinna riigikool jätkavad eraldi põhikoolidena ning mõlema lõpetajad asuvad õppima ühes puhtas gümnaasiumis. Seal võivad gümnaasiumihariduse omandada ka teiste Narva põhikoolide lõpetajad, kelle eesti keele tase seda võimaldab.
"Eks see variant maksab riigile rohkem, aga tegemist on piirkonnaga, kus peabki eestikeelsele haridusele peale maksma," märkis Käosaar, lisades, et eraldi küsimusena tuleb arutada, millistes hoonetes koolid tegutsema hakkavad.
Ministeeriumi tippametniku hinnangul oleks ideaalne, kui Narva korrastaks samal ajal ka ülejäänud linna gümnaasiumivõrgu, lahutades põhikoolid ja gümnaasiumid. "Piisaks ühest gümnaasiumist, kus õpe toimuks 60 protsendi ulatuses eesti keeles ning sealjuures võiks süvendatult õppida vene keelt ja kultuuri."
Käosaar märkis, et riik on valmis panustama mõlema gümnaasiumi õpikeskkonda. Samuti põhikoolide hoonetesse, mis loodaks eesti gümnaasiumi ja Vanalinna riigikooli baasil.
"Peale selle saaks Narva taotleda avatud voorus raha teiste põhikoolide renoveerimiseks ja klasside sisustamiseks. Me ei räägi lihtsalt põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamisest, vaid sellest, et luua nüüdisaegne õpikeskkond. Teame ju, mis seisus on Narva koolid. Tundub, et linnavõimudel on see arusaam olemas, aga kas vajadus pitsitab nii palju, et on ka poliitiline valmisolek, või king veel nii kõvasti ei pigista, ei oska öelda."
Vesi peale?
Kui ministeeriumi pakutud Narva eesti gümnaasiumi reformiplaani peab Narva linnavolikogu esimees Tarmo Tammiste mõistlikuks, siis ülejäänud gümnaasiumireformi kohta on tal palju küsimusi.
"Jevgeni Ossinovski (haridus- ja teadusminister - toim.) tegi "Terevisioonis" väga kummalise avalduse, et jätkusuutlikud on need gümnaasiumid, kus õpib vähemalt 50 õpilast. Sellega on gümnaasiumireformile vesi peale tõmmatud, sest alles oli jutt, et peab olema vähemalt 500 õpilast. Narva koolide gümnaasiumiastmetes on õpilasi 600-700. Mis alusel me hakkame neid sulgema, kui iga koolijuht saab nüüd öelda, et minister rääkis vähemalt 50 õpilasest? See muudab reformi mõttetuks," arutles Tammiste.
Volikogujuht lisas, et pole ministrilt kohtumiseks veel kutset saanud, aga kui see toimub, soovib ta selle väljaütlemise kohta selgitusi. "Küsin ka, mida kujutab endast vene lütseum, millest minister on palju rääkinud."