Kaevandamise lõpp mõjutab pinna- ja põhjavett

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaevanduse settebasseinid täidetakse aherainega, taimestiku taastumine jäetakse looduse hooleks.
Kaevanduse settebasseinid täidetakse aherainega, taimestiku taastumine jäetakse looduse hooleks. Foto: PEETER LILLEVÄLI/ARHIIV

Viru kaevanduses kaevandamise lõpetamine võib kohati maapinna langatusi kiirendada ja jupi Raudi kanalist kuivaks jätta; Kurtna järvedesse jõuab aga vähem sulfaatide ja heljumi rohket vett.

"Kaevandamisega muudetud loodust kaevandamiseelsesse seisundisse taastada ei ole võimalik; vajumisest rikutud maade algset olukorda taastada ei saa," tõdetakse ASis Maves valminud aruandes, milles hinnati Viru kaeveväljal kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju.

Kaeveväljal asuvad osa Kiikla külast, Ratva, Võhma, Võide, Aruküla ja Kalina küla. Nii nende kui 67 eraldi asuva talu kaitseks jäeti kaevandamisel maa alla tervikud ning kaevandaja pikaajalise kogemuse põhjal on need piisavad.

Ala, kus võib ka tulevikus maapinna langatusi eeldada, moodustab kaeveväljast ligemale kolmandiku. Valdavalt on tegemist elamuteta metsaalaga, välja arvatud mõned aiandusühistu krundid. Kaevanduse veega täitumine võib selliste alade vajumist kiirendada, samuti võivad langatused juba liigniisketel aladel tekitada soostumist, taimekoosluse muutusi ja metsakahjustusi.

53 meetrit on palju

Taastada pole võimalik ka põhja- ja pinnavee looduslähedast seisundit. Kui projekti järgi nähakse ette Viru kaevanduse üleujutamine absoluutkõrguseni 53 meetrit, siis keskkonnamõju hindajate seisukoht on, et seda on liiga palju, kuna mõnel maaparandusehitisel on maapinna kõrgus vaid 52 m. Seega peaks veetase jääma liigniiskuse vältimiseks 51,5 meetri kõrgusele.

"Oleme selle nõudmisega päri ja teeme oma tööde planeerimisel sellekohased korrektiivid," ütles Eesti Energia Kaevanduste tootmisdirektor Erik Väli.

Olemas olevad maapealsed kaevandusvee kraavid jäävad alles ja juhivad liigvett ka tulevikus ära. Veetaseme reguleerimiseks rajatavatest isevoolsetest puuraukudest väljuv vesi juhitakse Põllualuse kraavi kaudu Ratva ojja. Prognoosi järgi peaks kaevandus veega täituma viie aastaga, ent tegelikult võib see kiiremini kulgeda, mistõttu peetakse aruandes otstarbekaks isevoolsete puuraukude rajamist kohe alustada.

Erik Väli sõnul hakkab ülevoolupuuraukude rajamisega tegelema hanke võitnud vajalikke litsentse omav ettevõte. Seni pole hanget veel välja kuulutatud.

Jõhvi suunas piirdub kaevanduse sulgemise mõju Tammiku üleujutatud kaevandusega, mis aga tähendab, et kraav ja Rausvere jõgi, kuhu Tammiku üleliigne vesi läheb, peavad olema suutelised kevadist suuremat veekogust vastu võtma.

Kurtna järvedel kergem

Kaevandamise lõpetamisega lõpeb ka sulfaatiderohke kaevandusvee koormus Raudi kanalile. Aruande järgi võib Raudi kanal Pagari külast ülesvoolu suure osa ajast kuivaks jääda, külast allpool tagab seal vooluvee olemasolu maaparandusobjektidelt lisanduv vesi.

Kui Viru kaevanduse vesi enam kanalisse ei jõua, väheneb sulfaatide, kareduse ja heljumi koormus Kurtna järvedele ja Konsu järve pinnaveehaardele. Järvede seisukohast oleks kõige parem, kui säiliks Raudi kanali vooluhulk ja paraneks vee kvaliteet, sest kanali kaudu järvedesse jõudev vesi kiirendab järvede veevahetust ja rikastab vett hapnikuga. Esialgu tagab Nõmmjärves piisava veevahetuse Estonia kaevandusest Raudi kanalisse suunatav vesi, kui aga ka see kaevandus sinna vee juhtimise lõpetab, tuleks Nõmmjärve seisundit põhjalikult hinnata.

Natura aladele ja kaitstavatele loodusobjektidele kaevandamise lõpetamine mõju ei avalda.

Rahvale arutada

Erik Väli sõnul on mõnedki aruandes mainitud tööd juba tehtud. "Need on aruandega kooskõlas ja kui pärast aruande vastuvõtmist selgub, et tuleb täiendavaid keskkonnatingimusi, siis analüüsime neid ja viime vajaduse korral ellu."

Mäetaguse vallavalitsuse keskkonnanõunik Martin Miller ütles, et on jõudnud keskkonnamõju aruandega üksnes põgusalt tutvuda ning kuna see valla kodulehele alles reedel üles pandi, ei ole ka vallaelanikelt veel mingit vastukaja tulnud.

"Arvan, et inimestele võiksid kõige rohkem muret teha pinnaveega seotud muutused," pakkus ta. "Aruande avalik arutelu on kavas 30. mail, selleks ajaks jõuavad vallaelanikud nii oma ettepanekud esitada kui küsimused ette valmistada."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles