Kohtla-Järve hais jõudis Toompeale

Tööstus mõjutab nii hinge kui ihu. Kui mullu suvel pakkus põlevkivilinna tööstuse ühismaalimine Kohtla-Järve ja Novgorodi kunstnikele hingekosutust, siis tänavu kevadel on seesama tööstus pakkunud kohtlajärvelastele üsna lämmatavaid elamusi. Foto: Peeter Lilleväli

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus lubas parlamendi ees Kohtla-Järve õhusaaste probleemist rääkides, et riik asub kaaluma õhusaaste piirnormide alandamist, et lahendada olukord, kus inimesed tunnevad end halvasti, kuid ametlikult mahub saaste normide piiresse.

Keskerakondlasest riigikogu liige Valeri Korb küsis, et kui Kohtla-Järvel tegutseb üle kümne keemiaettevõtte, mille õhusaaste koosmõju tekitab elanikele probleeme, siis kuidas on võimalik sellises olukorras kedagi vastutusele võtta.

Minister nõustus, et koosmõju põhjustavate saasteallikate tuvastamine on väga keeruline, sest iga üksik saasteallikas eraldiseisvana ei pruugi olla tuvastatav. "Aga teie nimetatud ettevõtetel, millele on antud luba saasteaineid õhku heita, on ikkagi üldjuhul ka üksikud keskkonnaload. Ja see, mida saab teha, on just nimelt nendessamades keskkonnalubades sätestatud nõuete kontrollimine ja seda keskkonnainspektsioon ka teeb."

Nõutakse lõhna vähendamise kava

Pentus-Rosimannus ütles, et keemiaettevõtetel on enamasti ka lõhnaainete vähendamise tegevuskava, kuid mitte kõigil. Sellise tegevuskava olemasolu hakkab ministeerium tema sõnul jõulisemalt nõudma ning senisest rangemalt jälgima ka olemasolevate kavade täitmist.

Minister ei nõustunud Korbi küsimusega selle kohta, kas keskkonnainspektsioon on selles olukorras jõuetu, sest ühe Kohtla-Järvel tegutseva aktsiaseltsi suhtes on alustatud väärteomenetlust.

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõuniku Leili Tuule sõnul on selleks ettevõtteks Novotrade Invest, mille suhtes käib menetlus loa nõuetele mittevastavuse tõttu. "Saastenormide ületamist ei ole fikseeritud, tegu on muu rikkumisega," lisas ta.

Keskerakondlasest riigikogulase Peeter Võsa sõnul aga ei huvita tavalist Kohtla-Järve elanikku põhjalikud detailid ning ta nõudis, et minister nimetaks kuupäeva, millest alates õhk Kohtla-Järvel enam ei haise.

"See kuupäev saabub pärast seda, kui kõigi ettevõtete õhku paisatav saaste on ka koosmõjuna allpool norme ega häiri inimesi reaalselt," teatas Pentus-Rosimannus.

Normid võivad karmistuda

Minister kinnitas, et praegused piirnormid on seatud nii, et inimesed hakkavad ebameeldivat lõhna tajuma enne, kui saaste norme ületab. Seetõttu tuleb tema arvates ka need normid üle vaadata. "Ehkki otsest ohtu tervisele ju piirkondades, kust palju kaebusi tuleb, ei pruugi olla, ei tähenda see, et seal päevast päeva ebamugav viibida ei ole. Nii et ma arvan, et ei ole vaja analüüsida mitte ainult kriteeriumidest kinnipidamist, vaid vajadus ka nende tõenäoliselt karmimas suunas ülevaatamiseks on täiesti olemas," lausus ta.

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles, et Harjumaal Muuga sadama ümbruses, kus elanikud on samuti lõhnaprobleemiga  hädas, viis keskkonnauuringute keskus inspektsiooni tellimusel läbi ulatuslikud välisõhu uuringud, et tuvastada eri lõhnaainete  osatähtsust, sest enamasti on tegu lõhnade koosmõjuga. "Edaspidi tahame plaani võtta ka Kohtla-Järve ja teiste probleemsete piirkondade õhukvaliteedi uuringud," sõnas ta.

Tänavu kevadel on Kohtla-Järvel märgatavalt kasvanud elanike kaebuste arv linna aeg-ajalt matva ebameeldiva haisu tõttu. Seda on seostatud nii keemiaettevõtetega kui ka linna tööstuspiirkonnas asuvate puhastusseadmetega. Konkreetset ja tõendatud süüdlast või põhjust pole aga suudetud siiani välja selgitada.