Uus keskus nõustab mitmel rindel

"Meie meeskond on suur − 23 spetsialisti," ütles Rajaleidja Ida-Virumaa keskuse juhataja Maire Merioja. Foto: Peeter Lilleväli

Senine õppenõustamiskeskus, maakondlik nõustamiskomisjon ja karjäärikeskus koonduvad ühe katuse alla, pakkudes abi nii õpiraskuste korral, kooliküpsuse määramisel kui tulevase elukutse valikul.

Rajaleidja Ida-Virumaa keskus avab sügisel uksed Jõhvis ja Narvas.

Septembris käivitab sihtasutus Innove maakondlikud keskused üle Eesti, selgitas Rajaleidja Ida-Virumaa keskuse juhataja Maire Merioja. "Meie meeskond on suur − 23 spetsialisti."

Rajaleidja nime alla ühendatakse kolm teenust, mida seni jagati eri kohtades. Maakondlik karjäärikeskus asus siiani ainult Narvas.

Õppenõustamiskeskuse asukoht on kuni juuni lõpuni Jõhvis Ida-Virumaa omavalitsusliidu juures. Eripedagoogist, psühholoogidest, sotsiaalpedagoogist ja logopeedist koosnev meeskond nõustab õpi- ja käitumisraskustega lapsi, nende vanemaid ja õpetajaid nii keskuses kohapeal kui koolidesse ja lasteaedadesse väljasõite tehes.

Maakondliku nõustamiskomisjoni tööd korraldas aga siiani maavalitsus, andes soovitusi koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase lapse kooli vastuvõtmiseks või hariduslike erivajadustega laste õppe korraldamiseks.

"Alates sügisest tekib võimalus pakkuda ühes kohas ja lõimituna kõiki nimetatud nõustamisteenuseid, kusjuures meie maakonnas nii Jõhvis kui Narvas," selgitas Merioja.

Juuni lõpuni vanaviisi

Praegusel kujul töötava õppenõustamiskeskusega kehtib SA Innovel leping kuni 30. juunini. Keskuse koordinaator Tiina Kasema ütles lõppevale õppeaastale tagasi vaadates, et nõustamise järele on suur vajadus, sest tugispetsialistide töömaht kasvas aasta varasemaga võrreldes kaks korda − kuni aprilli lõpuni ulatus nõustamise juhtumite arv 858ni. "Senine hinnang meie tööle on olnud väga hea."

Tugispetsialistide tööpõld on lai, sest eri uuringute järgi on kuni 25 protsenti lastest hariduslike erivajadustega. See tähendab, et osa neist vajaks kas individuaalset õppekava, üks ühele õpet, õpiabirühma või võimalust õppida väikeklassis.

Keskuse töötajad on täheldanud, et õpi- ja käitumisraskused on sageli omavahel põimunud. Näiteks on lapsel kõnedefekt, mis kõigile silma torkab ja mille pärast keskusesse pöördutakse, aga kohapeal selgub, et tal on lisaks käitumis- ja suhtlemisprobleemid, selgitas eripedagoog Ave Ojasalu.

"Siis hakkame probleeme otsast harutama. Mina vaatan eripedagoogi seisukohalt, milline on õpitase ja mis klassile see vastab. Küsin õpetajate käest, milliseid probleeme esineb tunnis. Võime teha otsuse minna tundi vaatama, et näha, kuidas laps seal käitub."

Ojasalu sõnul süvenevad probleemid vahel seetõttu, et õpetajad ei rakenda individuaalset õppekava, kuigi tavaõpe pole lapsele jõukohane.

"Loomulikult on õpetajal keeruline tunniks valmistuda nii, et ühed teevad üht ja teised teist asja, aga see on siiski võimalik. Mõne lapse puhul piisab juba sellest, et vaadata üle kontrolltöö küsimused, mis on liiga keeruliselt sõnastatud. Või kui on vene laps eesti koolis ja tal on õpitava omandamisega raskusi, siis las ta otsib õpikust vastuse − mis ta istub ja saab kahtesid?"

Logopeedi Jelena Ivanova sõnul oleneb palju õpetaja teadmistest ja valmisolekust individuaalset õppekava rakendada.

"Vahel õpetaja küll tunneb, et see oleks hädavajalik, aga ei oska seda koostada. Aga mida me ei oska, seda kardame. Seetõttu on oluline õpetajaid selles plaanis jätkuvalt harida. Individuaalse õppekava rakendamiseks ei pea õpilasega töötama üks ühele. Eesmärke on võimalik saavutada ka siis, kui ta õpib koos kaasõpilastega. Aga paljud õpetajad lihtsalt ei tea, kuidas seda metoodiliselt õigesti teha."

 Mobiilsus jätkub

Õppenõustamiskeskuse tugevus seisneb selle meeskonna hinnangul selles, et sekkutakse multidistsiplinaarsuse ehk laiaulatuslikkuse põhimõttel. "Hea spetsialist on see, kes tunneb sügavuti oma eriala, aga märkab ka teisi probleeme ja kaasab nende lahendamisse vajalikke spetsialiste. Õppenõustamiskeskuses on kõik spetsialistid olemas ja vajaduse korral saab abivajaja kohe edasi suunata, mitte oodata ega aega raisata," märkis Ivanova.

Merioja kinnitas, et nõustamist vajavad lapsed, lastevanemad ja õpetajad on sügisest oodatud Rajaleidja keskusesse, et üheskoos leida probeemidele lahendus. Vajaduse korral sõidavad spetsialistid haridusasutusse kohapeale nagu seni.

Peale tasuta nõustamise saavad väikevallad võimaluse tellida eripedagoogi ja psühholoogi teenust. "Väikestel koolidel on soodsam teenust sisse osta kui spetsialiste ise palgal hoida," selgitas ta.